ÜLERAIE

 

Aga Eestis on metsa ju alati majandatud? Miks see nüüd probleem peaks olema?

EMA pooldab metsade majandamist, aga seda tuleb teha jätkusuutlikult. On fakt, et Eestis pole veel kunagi metsa nii intensiivselt majandatud, nagu seda tehakse praegu.

RMK aastaaruannete järgi raiuti riigimetsast 2015. a keskmiselt 3,83 tm/ha ja 2016. a keskmiselt 4,12 tm/ha. Keskmise raiemahu leidmisel on metsamaa hulka arvestatud ka rangelt kaitstavad metsad, kus raiumine on keelatud. SMI aastaaruannete järgi raiuti era- ja firmametsast 2015. a keskmiselt 4,95 tm/ha.

20. sajandi kõige intensiivsem raiumine toimus Teise maailmasõja ajal, kus riigimetsas raiuti 3,50 tihumeetrit hektarilt. Kolhoosides-sovhoosides raiuti sel ajal kokku keskmiselt 1,0-1,5 tm/ha aastas. See tähendab, et isegi tol intensiivse majandamise perioodil raiuti meie metsi vähemalt kolmandiku võrra vähem, kui raiutakse praegu.

Harvesteride pealetung

Intensiivne metsandusmudel ei ole erametsaomanikule tegelikult kasulik, sest raievanuste alandamine ja raiemahtude tõusmine viib peenema metsamaterjali hinda alla. Samuti on harvesterid Eesti metsamajanduses võrdlemisi uus nähtus, kuna esimesed metsatraktorid ilmusid meie maile alles pool sajandit tagasi.

Sellise intensiivsusega, nagu praegu, hakati harvestere maale tooma ja metsamasinate arvu kasvatama alles käesoleval sajandil. Praegusel hetkel on Eestis 300 harvesteri ringis ning neid tuuakse ikka veel sisse, ehkki iga harvester tähendab masinat, mille peale ettevõtja pidevalt raha kulutab. Seepärast soovitakse harvestere lakkamatult töös hoida, aastaaegadest ja ilmastikuoludest sõltumata.

Traditsiooniliselt oli metsatöödel kindel aeg – talv. Intensiivmetsamajandus ja suvised raied aitavad juurepessul meie metsades levida ning langetavad puitmaterjali kvaliteeti. Samuti rikutakse külmumata maal tehtavate töödega mullapinnast.

Kevadsuviste raiete käigus hävib sadu linnupesi ning paljud linnu- ja loomapojad saavad metsatööde käigus hukka.