RÜÜSTATUD PÜHAPAIGAD EESTIS

 

Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik on pannud kokku põhjaliku ülevaate looduslike pühapaikade rüüstamisest Eestis, mille esmakordselt avalikkuse ette toome, et avalikkust olukorra tõsidusest teavitada.

  • Loe lähemalt: Rüüstatud pühapaigad, Ahto Kaasik, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja, Tartu 2018
    Käesolev kogumik annab ülevaate Eesti põliste looduslike pühapaikade rüüstamisest. Esindatud pole kaugeltki mitte kõik rüüstamisjuhtumid. Valikus on ligi 80 iseloomulikumat näidet muinsus- ja looduskaitsealuste pühapaikade olukorrast, samuti näiteid pärandkultuuri ja ristipuude kaardil avalikustatud pühapaikade hulgast. Kogumiku eesmärk on anda ilustamata ülevaade meie maastike ja rahvakultuuri ühe iseloomulikuma nähtuse olukorrast ja aidata kaasa nende seisundi parandamisele.

Mõned näited pühapaikade rüüstamistest üle kogu Eesti:

Võlla juhtum

  • 2007. a andis Muinsuskaitseamet nõusoleku raiuda lagedaks Saare maakonna Muhu valla Võlla hiietamme ümbrus, mispeale tuulte kätte jäänud vana hiiepuu murdus.
  • Hiiest raiutud puidu saatus on teadmata.

Kastre ristipuude juhtum

  • Ristipuud asusid Lootvina-Kastre tee paremal pool teeservas, Kastre metskonna 52 üksusel.
  • Antud metsaüksusel viidi RMK poolt läbi osaline lageraie, mille käigus raiuti maha seal asunud ristipuud.
  • Ristipuude saatus on teadmata.

Maardu hiiemetsa juhtum

  • 2011. ja 2012. a teostas OÜ Eremka-a Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseameti kooskõlastusel lageraiet Maardu hiiemetsas, mis asub Harju maakonna, Jõelähtme valla Maardu külas ning Rebala muinsuskaitsealal.
  • 2010. a müüs Eesti Vabariik enampakkumise tulemusel metsafirmale OÜ Eremka Rebala muinsuskaitsealal asuva muinsuskaitsealuse Maardu hiiemetsa. Järgnevalt vähendas Muinsuskaitseamet ohverdamispaiga Maardu hiiemets piire nii, et see ei hõlmanud enam metsafirma poolt ostetud kinnistuid.
  • 2011. a maikuus esitas Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade ekspertkomisjon ametile põhjendatud ettepaneku kaitsealuse Maardu hiiemetsa piiride laiendamiseks 75 hektarini. Selle alusel võeti kogu pühapaik kuueks kuuks ajutise kaitse alla.
  • 2012. aasta südakuus (01) koostas peainspektor Ants Kraut kirja, milles väitis, et erinevate teadus- ja riigiasutuste esindajatest koosnev ekspertkomisjon ja kohalikud elanikud eksivad ning tema eelmisel aastal tehtud piiride vähendamise otsus olevat õige. Selle kirja põhjal omakorda andis Muinsuskaitseamet uuesti OÜ Eremkale loa hiiemetsas raiumiseks.
  • Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma esimees Tõnis Lukas saatis 2012. a keskkonnaminister Keit Pentusele ettepaneku taasriigistada Maardu hiiemetsa kinnistud, mis 2010. aastal ekslikult metsafirmale erastati. Toetusrühm saatis kirja peale seda, kui Muinsuskaitseamet oli teatanud, et ei poolda kaitstava hiie piiride ennistamist metsafirma omandis olevale maale. Ettepanek ministri poolt heakskiitu ei saanud.
  • 2014. a oktoobris Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma koosolekul kinnitasid Muinsuskaitseameti töötajad, et amet on Maardu hiiemetsa piire vähendades teinud suure vea, kuid kahjuks on süüdlased Muinsuskaitseametist lahkunud. Otsuse taga olid Muinsuskaitseameti ametnik Ants Kraut ja ameti peadirektor Kalev Uustalu.
  • Muinsuskaitseamet pole siiani astunud samme, et endist olukorda taastada.
  • Hiiest raiutud 3500 tm puidu saatus on teadmata ja on suur oht, et lähiaastatel jätkub raietegevus hiiepaigas.

Looduskaitsealuste pühapuude juhtum

  • 2011. a teostati RMK tellimusel haljastustöid looduskaitse alla kuuluvates pühapaikades: Tartu maakonna Terikeste küla Mäesuitsu hiies ning Lääne-Viru maakonna Lavi küla püha männi juures. Pühapuudelt saeti oksi ja nende ümbruses langetati noori puid, koos nendega eemaldati puudele seotud annid.
  • Pühapaikadest raiutud puidu saatus on teadmata.

Rannu kihelkonna Ervu ja Valguta küla Tulimäe juhtum

  • 2011 a kavatses RMK Tulimäe metsa avada kruusakarjääri. RMK tegevuse vastu astusid välja kohalikud inimesed (83 peret).
  • RMK on hiiemetsas aasta-aastalt uusi lanke lagedaks raiunud.
  • Pikemalt saab Tulimäe kohta lugeda Ahto Kaasiku raamatust “Pühapaikade teejuht”
  • Hiiest raiutud puidu saatus on teadamata.

Paduvere ohvrikivi juhtum

  • 2013. a teostas metsafirma Lemeks Grupp maaomaniku tellimusel ja Keskkonnaameti kooskõlastusel lageraiet muinsuskaitsealuse ohvrikivi vahetus ümbruses ja piiranguvööndis, mis asub Jõgeva maakonna Jõgeva valla Paduvere külas. Ahto Kaasik teavitas eelnevalt Muinsuskaitseametit. Ametnike arvates oli kõik korrektne.
  • Pühapaigast raiutud puidu saatus on teadmata.

Taevaskoja juhtum

  • 2013 a viidi RMK eestvedamisel Taevaskoja pühapaigas läbi ulatuslikud heakorratööd, mis olulisel määral muutsid ja kahjustasid pühapaiga olemust. Eestkostjaid heakorratööde planeerimise ega tööde teostamise protsessidesse sisuliselt ei kaasatud.

Kanariku ristipuude juhtum

  • 2013 saeti RMK poolt maha osa Põlvamaal Põlva vallas asuvast Kanariku ristimetsast
  • Raiutud ristipuude saatus on teadmata

Ebavere hiie juhtum

  • Aastatel 2004-2015 on Väike Maarja vald ja Ebavere spordikeskus teostanud Keskkonnaameti kooskõlastusel või heakskiidul raie-, pinnase- ja ehitustöid Ebavere hiiemäel, mis asub Lääne-Viru Maakonna Väike-Maarja valla Ebavere maastikukaitseala piirangu- ja sihtkaitsevööndis. Ulatusliku sporditeede võrgustiku ehitamiseks on raiutud lagedaks kuni 15 m laiused trassid, hävitatud sealt looduslik taimestik, süvendatud-tasandatud buldooseriga trasside maapind kuni 60 cm sügavuselt, täidetud trassid hakkepuiduga ning ehitatud trassi valgustus.
  • 2011. a sügisel tasandati Keskkonnaameti kooskõlastusel ja RMK tellimusel Ebavere maastikukaitseala sihtkaitsevööndis asuva Ebavere hiiemäe tipu maapind buldooseriga ja langetati samas mõned puud. Hiiest raiutud puidu saatus on teadmata.

Unipiha külas asuva Kivisaare hiie juhtum

  • 2015.a mais teostas OÜ Tava Mets Keskkonnaameti kooskõlastusel lageraiet Tartu maakonna Nõo valla Unipiha hiies, mis asub Tartu maakonna Nõo valla Unipiha külas. Raiutud hiieala kasutati lisaks suurema naaberkinnistu metsa ladustamis- ja väljavedamispaigana. Kuna raie ja metsamaterjali väljavedu toimus maikuus, hävitati hiiealal suures ulatuses kogu elustik ning maapind kuni 50 cm sügavuselt pöörati pahupidi. Hiies asuvad muinsuskaitsealune ohvrikivi ja kivikalme jäid otseselt raiest puutumata, kuid nende kaitsevöönd sai raskelt kannatada. Muinsuskaitseameti hinnangul olid kaitstava mälestise piiranguvööndis toimunud tööd seadusega kooskõlas.
  • Hiiest raiutud puidu, samuti hiiest läbi veetud puidu saatus on teadmata.

Unipiha juhtum 2

  • 2015. a mais teostas OÜ Tava Mets Keskkonnaameti kooskõlastusel lageraiet Unipiha küla põlises kooskäimiskohas Männimäel, mis asub Tartu maakonna Nõo valla Unipiha külas. Kohalike elanike palve jätta nende jaoks püha paik puutumata, või siis müüa turuhinnaga neile, jättis metsafirma tähelepanuta.
  • Hiiest raiutud puidu, samuti hiie pinda kahjustades sealt läbi veetud puidu saatus on teadmata.

Paluküla hiiemäe juhtum

  • Aastatel 2002-2015 on Kehtna vald Keskkonnaameti kooskõlastusel või heakskiidul teostanud raie-, pinnase- ja ehitustöid Paluküla hiiemäel, mis asub Rapla maakonna Kehtna valla Paluküla külas, Kõnnumaa maastikukaitseala piiranguvööndis ning muinsuskaitsealuses hiies ja selle kaitsevööndis. Ulatusliku sporditeede võrgustiku arendamisel ja hiiemetsa pargistamisel on raiutud rohkesti puid, lagedaks on raiutud enam kui 1 ha hiiest.
  • Hiiest raiutud puidu saatus on teadmata.

Kiigeoru hiie juhtum

  • 2014. a teostas RMK Keskkonnaameti kooskõlastusel lageraiet muinsus- ja looduskaitsealuse Kiigeoru hiiesalu piiranguvööndis, mis asub Tartu maakonna Haaslava valla Koke külas. Iidsetest künnapuudest koosneva salu lõunakülg avati tuultele ja suurendati oluliselt selle hävimisohtu.
  • Hiiest raiutud puidu saatus on teadmata.

Rauskapalu ristipuude juhtum

  • 2014. a juulis lasi RMK Võrumaal Linnamäe lähedal Rauskapalus maha raiuda ristipuude metsa. Teema jõudis ka meediasse. RMK omab FSC ja PEFC sertifikaate.
  • Raiutud ristipuude saatus on teadmata.

Kehila hiie juhtum

  • 2015. a lõpul tegi maaomanik Tornator Eesti OÜ Kehila hiies ligi 8 ha suuruse lageraie. Sellel alal paiknevad tihedasti kivikalmed ja muinasaegsed põllurajatised, mis on koos Hiiekiviga võetud tervikmälestisena muinsuskaitse alla.
  • Tegemist on haruldase ühendmälestisega, kus on põimunud erinevate ajastute kultuuripärand.
  • Suuremal osal raiutud alast kasvas kiviraunadel peamiselt väga jändrikke tammi, kuuski ja kaski, mille raiumine ei saanud majanduslikult kuigi mõttekas olla.
  • Raie käigus kahjustati väga tugevalt pühapaika ja lõhuti mälestise kultuurikihti.
  • Hiiest raiutud puidu saatus on teadmata.

Urvaste Silmaallika juhtum, Visela silmaläte

  • Võru maakond, Urvaste vald, Visela küla, Allika
    MK, arheoloogiamälestis, nr 13677
    Katastritunnus 84301:002:0220
  • Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.
  • Eraomand, juriidiline isik.
  • Metsakorraldusettevõte Terra Pro OÜ
  • 07.01.2016 on mets veel alles. 16.09.16 mets maha raiutud.
  • Ohvriallikast idas on mõned puud jäetud, ohvriallika juurest mujalt on aga peaaegu kõik puud maha võetud. Ohvriallikas nägi seeläbi ka üsna armetu välja. Allikas oli peenikese oksaprahi ja üksikute maha tallatud lepavõsude alla mattunud. Ohvriallikas asub muinsuskaitsealusest sildist mõni meeter lõunas-edelas.
  • Kaitsevööndist raiutud puidu saatus on teadmata.

Lutsu küla ristimetsa juhtum

  • 2016 a kevadel raius Valga Puu OÜ maha Põlvamaal Põlva vallas Lutsu külas asuva ristipuude metsa (31 ristipuud) jättes vaid ühe kasvama.
  • Valga Puu omab FSC ja PEFC sertifikaate.
  • Raiutud ristipuude saatus on teadmata.

Vardja ohvrikivi juhtum

  • Harjumaa, Kose vald, Vardja küla, Pajusalu
    MK, arheoloogiamälestis, nr 18059
    Katastritunnus 33702:002:0677
  • Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.
  • Ohvrikivi asub eramaal, füüsiline isik.
  • Metsakorraldusettevõte Metsakava OÜ
  • Maa-ameti kaardil on näha lageraiet ja sügavaid jälgi maastikul.
  • Raie aeg ja teostaja täpsustamisel.
  • Kaitsevööndist raiutud puidu saatus teadmata.

Liiva küla ristipuude juhtum.

  • 2017. a juulis andis RMK loa Põlva Reola tee renoveerimise alla jäävate ristipuude langetamiseks. Puud jäid alles tänu metsatöölise Erki Piiri ja Hiite Maja SA sekkumisele, kes suhtles operatiivselt tööde teostaja TREV2-ga ja Maanteeameti vastutava projektijuhiga.
  • Töö käigus leiti veel 2 ristipuud, mis jäävad Postitee puhkealale.