TASAKAALUSTAMINE

 

Kuidas meie metsanduspoliitikat tasakaalustada?

Eesti metsade tegelike raiemahtude, juurdekasvu ja kogutagavara välja arvutamiseks tuleks teha uus üleriigiline metsainventuur, millega kõik teadlased ühel nõul on. Praegu kasutatakse mitmeid erinevaid numbreid ning vastuolulisi väiteid selles osas, kui palju Eestis metsa tegelikult on.

Üheks suureks probleemiks Eesti metsas ja metsanduses on metsade- ja maastike killustumine, kuna raiutakse ilma maastikku planeeriva süsteemita. Kui kõigis valdades oleksid toimivad ja seaduslikult kehtestatud rohealade teemaplaneeringud, siis tekiks kogu Eestile ühtne maastikuplaneeringuline visioon, mis tagaks nii sotsiaalsete kui ökoloogiliste väärtuste säilimise ja majandusliku jätkusuutlikkuse.


Tsentraliseeritud metsamajanduse korraldamiselt tuleks pöörduda tagasi kohalike omavalitsuste tasandile, taastades endised metskonnad ja metsavahi ametikoha. Ajalugu näitab, et tollane metsamajanduslik korraldus tagas meie metsadele parema kaitse ning jätkusuutlikuma puidukasutuse, samuti maksude parema laekumise.


Raiemahtude vähendamine

Puidutööstuse kontrollimatu laienemise soodustamise asemel peaks riik looma sellele tööstusharule hoopis kahaneva restruktureerimise plaani. Puiduressursi intensiivse ja tasakaalustamata tarbimise tõttu vähenevad küpsete metsade, eriti just vanade kuusikute tagavarad kiiresti, samal ajal kui näiteks hall-lepikud, mille suhtes majandushuvi puudub, seisavad ja mädanevad. Käesoleval aastakümnel toimunud üleraie valguses saab üha ilmsemaks ka see, et raiemahtude alandamine järgmisel kümnendil on vältimatu.


Eesti metsades kasutatav rasketehnika tuuakse sageli sisse Soomest või Rootsist ning liigagi tihti on see meie pehme metsapinnase jaoks sobimatu kaaluga. Seepärast tuleks metsamasinatele sisse seada ranged kaalupiirangud ning nende täitmist tuleks ka kontrollida, kaitsmaks meie marja- ja seenemetsasid ning õrna alusmetsataimestikku. Raietöid ei saa lubada selleks looduslikult ebasobival ajal – näiteks soojal ajal või suurtel vihmaperioodidel, kuna selline tegevus kahjustab metsapinnast, levitab erinevaid puuhaigusi (näiteks kuuse-juurepess), ei taga metsast välja toodava puidu kvaliteeti jms.


Looduskaitsealadel tuleks raietöid teostada saagide ja kergete metsamasinatega, et võimalikult vähe maastikku kahjustada ning vähendada majandussurvet looduskaitsealade puistutele.
Metsamaa tuleks maamaksust vabastada, vähendamaks raiesurvet. Saamata jäänud tulu saaks kompenseerida näiteks metsateatiste riigilõivu suurendamisest, keskkonnainspektsiooni töö tõhustamisest ning vastavate trahvimäärade suurendamisest. Samuti taastuva loodusressursi kasutamise aktsiisist, survestades eelkõige loodusvaenulikke tööstusi.