RAHVALIIKUMINE

 

Millest metsakaitseliikumine Eestis alguse sai?

Viimati tekkis taasiseseisvunud vabariigis metsakaitseline rahvaliikumine 2011. aastal, kui sündis rahvaliikumine Eesti Metsa Eest. EME tekkis vastukaaluks samal aastal vastu võetud metsanduse arengukavale, mis nägi ette, et aastatel 2011-2020 võib raiuda 12-15 miljonit tihumeetrit puitu aastas.

Intensiivsele arengukavale seisid vastu nii Riigikontroll, keskkonnaühendused, ökoloogid, ajakirjanikud kui rahvas, aga sellegipoolest võeti kava vastu. Tollal rahvaliikumine küll hääbus, aga viimase aasta jooksul on rahvas endisest hoopis laialdasemal kujul „liikuma“ hakanud, kuna massiivne looduse kallal toimunud hävitustöö on kõigile üha rohkem näha ja teada.

 

Rahvaliikumise taassünd

2016. aasta kevadel hakati ette valmistama uut metsaseaduse muudatust. Eesti Keskkonnaühenduste Koja liikmesorganisatsioonid ja säästva metsanduse printsiipe toetavad teadlased leppisid Keskkonnaministeeriumiga kokku, et seadusemuudatusega langetatava kuuskede raievanuse kompenseerimiseks astutakse selgeid samme laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmiseks.
Uute kaitsealade loomise vajadus oli 2011. aastal vastu võetud metsanduse arengukavaga riigile peale pandud kohustus. Laane ja salumetsade kaitsevajakute katmine (ehk siis uute kaitsealade loomine) pidi kompenseerima üha kasvavate raiemahtude mõju Eesti elurikkusele.
Sügisel avalikustati metsaseaduse muudatuse eelnõu. Keskkonnaühenduste ja teadlaste ootamatuseks selgus, et laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmine on muudatusest välja arvatud.

31. novembril alustasid keskkonnaühendused avalikku kampaaniat, alarmeerides ühiskonda, et keskkonnaministeerium on aasta-aastalt eemaldunud säästvast metsamajandusest ning metsanduslik tasakaalustamatus on ületanud igasugused piirid. Järgmisel päeval andsid enam kui sada mõjukat kultuuritegelast ja teadlast üle pöördumise, millega palutakse metsaseaduse muudatus tagasi lükata.
Ministeerium vastas ühiskonna rahulolematusele omapoolse pressiteatega, teatades, et kokkuleppest olevat taganenud hoopis keskkonnaühendused ise. Ootamatust vastupanust heitunult kutsus KKM keskkonnaühendused muudatust uuesti läbi arutama. Vabatahtlikud kodanikuaktivistid algatasid järgmisel päeval internetipetitsiooni ning vaid kahe nädalaga koguti metsaseaduse muudatuse vastu üle seitsme tuhande allkirja. 16. detsembril, kui keskkonnaühendused ametnikega kohtusid, kogunes mitmesaja pealine rahvahulk keskkonnaministeeriumi hoovis Eesti metsade kaitseks ja säästvama metsanduse eest.

Avalikkuse survel hakkas keskkonnaministeerium uue aasta alguses ellu viima pikalt edasi lükatud kaitsealade loomise kava. Ootamatult selgus, et viimase kümne aasta jooksul on riik maha raiunud lausa 40% kõigist oma laane- ja salumetsadest. Paremate metsade puudumise tõttu võetakse kaitse alla tuhandeid hektareid lageraielanke.

Tegutsema hakkab kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks.