METS KUI TERVISE TAGAJA

 

Metsadel on oluline roll nii psühholoogiliste vaevuste leevendamisel kui puhta elukeskkonna pakkumisel, mis omakorda tagab inimestele hea vaimse ja füüsilise tervise.

 

Teadusuuringud kinnitavad looduse positiivset mõju tervisele ja heaolule, mis kajastub stressiga toimetulekus ja tähelepanu taastumises ning füüsilise aktiivsuse ja sotsiaalsete kontaktide kasvus. Rahulolu elukeskkonnaga toob kaasa üldise heaolu kasvu, pikema eluea ning parema tervise. Probleemiks on aga rohealade vähenemine nii linnades, asulates kui maal.

 

Uuringud kinnitavad rohealade olulisust

Looduse vaatlemise stressi vähendavat ja tervistavat mõju on uuritud palju. Chalmersi Tehnoloogiainstituudi teadlane Roger S Ulrich on kinnitanud looduse stressi vähendavat mõju, Michigani Ülikooli teadlased Rachel Kaplan ja Stephen Kaplan on aga tõestanud, et meeldiv keskkond võimaldab tähelepanu taastumist. Tampere Ülikooli teadlased Kalevi Korpela jt on seevastu uurinud eriliste, nii-öelda meelispaikade positiivset mõju psühholoogilisele eneseregulatsioonile.

Tampere ja Helsingi ülikoolide teadlased Kalevi Korpela, Liisa Tyrväinen jt viisid 2005-2007 aastal läbi küsitlusuuringu, milles osales üle tuhande kahesaja 15-75 aastast vastajat mõlemast Soome linnast ning tulemuseks saadi, et üle 80% vastanutest oli looduskeskkond oluline hea elukeskkonna osa. Loodust peeti oluliseks ilu, esteetilisuse, vaikuse ja rahu tõttu, samuti toonitati looduskeskkonna olulisust füüsilise aktiivsuse lisajana. Inimeste lemmikpaigad asusid enamasti looduses ning restoratiivsed ehk vaimu ja füüsist taastavad kogemused olid linnametsades ja vee läheduses tugevamad kui parkides ja asumites. Leiti, et looduses viibimine mõjub turgutavalt üldisele meeleolule ning positiivsed tunded lisanduvad sõltuvalt sellest, mida rohelisem inimese ümbrus on. Mida rohkem elanikud rohealadel viibisid, seda enam kogesid nad ka meeldivaid tundeid.

 

Loodus vähendab laste hüperaktiivsust ja stressi

Viimasel kümnel aastal on üha rohkem uuritud ka laste ja looduse vahelist suhet ning leitud, et rohealad vähendavad lastel tähelepanuhäirete ja hüperaktiivuse sümptomeid (Faber Taylor ja Kuo, 2009). Rohelised mängu- ja õpikeskkonnad toetavad sotsiaalset ja kognitiivset arengut, eriti, kui lastel on raskusi motivatsiooni ja tähelepanuga (Laaksoharju jt 2012). Haljas kooliaed tõstab heaolu ja vähendab stressi (Kelz jt 2013) ning naabruskonna rohelus on 11-13 aastastel lastel seotud füüsilise aktiivsuse sagedusega koolivälisel ajal (Janssen ja Rosu, 2015).

Täiskasvanud inimestel vähendavad rohealad kiire elutempo, töötuse ja kehvade elutingimustega seotud stressi (Bell jt 2005). Tervise ja elukeskkonna üldise roheluse vahel on nähtud positiivset seost (näit de Vries jt 2003; Maas jt 2006) ning on korduvalt tõestatud, et looduse lähedus suurendab füüsilise aktiivsuse sagedust ja kestvust (näit Neuvonen jt 2007; Mytton jt 2012). Regulaarne füüsiline aktiivsus looduses on seotud kõrgema rahulolu ja madalama ärevusega (Lawton jt 2017).

Inimesed eelistavad looduskeskkonda, kui nad on vaimselt väsinud (Staats jt 2003). Looduses viibimine tõstab tuju ja toetab vaimset tervist (näit Bowler jt. 2010; Korpela jt. 2010, 2014). Veelgi enam – looduses viibimine (võrreldes linnakeskkonnaga) vähendab südame löögisagedust, vererõhku ning kortisooli taset (näit Hartig, 2003; Lee jt 2009; 2011; Tsunetsugu jt 2013, Lanki jt 2017), olles seega otseselt ka füüsilise tervise parandajaks ning krooniliste moodsa elutempoga kaasnevate südame- ja veresoonkonna haiguste ärahoidjaiks.

 

Rohealade hoidmine säästab rahva tervist

Viimaste aastakümnete jooksul on intensiivmetsandusliku tee valinud Eestis tekkinud üha rohkem kogukondi, kes kodumetsade lageraiet oma silmaga näinud ning selle tõttu ka kannatanud. Ajakirjandusse on jõudnud eelkõige Tallinna lähedaste paikade, näiteks Viimsis pidevalt toimuv ning kodanikke ärritav lageraie nii kinnisvaraarenduse kui riigimetsade intensiivmajandamise tõttu, aga üha rohkem tuleb teateid ka kaugematest kohtadest.

Üheks näiteks on Narva Jõesuu linnas elav kogukond, kes on hakanud ägedalt protesteerima nii eraomanike kui RMK poolt rannaäärsetes männikutes teostavate lageraiete üle. Narva Jõesuu puhul on tegemist ajaloolise kuurortlinnaga, milles tegutseb praegugi rohkelt spaasid ja teisi puhkeasutusi, ning kuulus on see linn just tänu oma ilusale liivarannale, mis ulatub Eesti pikima liivarannana pea seitsme kilomeetrini, ning ranna äärde jäävatele kaunitele männikutele ja erilisele loodusele. Seega hävitab männikute intensiivse majandamise jätkamine pikapeale nii inimeste poolt väärtustatud elukeskkonna kui ka kohalikule kogukonnale vajaliku ettevõtlusvõimaluse.

 

Lahendused: toimiva rohevõrgustiku loomine, suund rohealade osakaalu kasvule linnades, asulates ja mujal inimasustuse lähedal, metsade püsimetsana majandamine, kohalike elanike reaalne kaasamine nii raiete kui ehituste planeerimisse jms.

 

Loe lisaks:

METS KUI ELUKESKKOND
METS KUI OSA VEE RINGLUSEST
METS KUI KULTUURI KESE
METS KUI MAJANDUSRESSURSS
METS KUI KLIIMA REGULEERIJA
METS KUI ISIKLIK JA ÜHINE OMANDUS
METS KUI JULGEOLEKU ALLIKAS
METS KUI HUVIDE RISTUMISPUNKT