METS KUI OSA VEE RINGLUSEST

 

Mets pole mitte ainult lindude, loomade ja taimede elukooslus, vaid ka veeringluse osa ning vee kvaliteedi määraja. Liigse metsakuivendamise käigus on hävinud 95% meie metsade vooluveekogudest, ka soodustab agar kraavitamine metsapõlenguid.

 

Täiskasvanud puud hoiavad olulist osa veest ning stabiliseerivad veetaset, toimides loodusliku filtrina ja aidates kaasa vihma tekkele. Lageraiete järgselt tõuseb põhjavee tase ning ülemistesse kihtidesse jõudes vee kvaliteet kahaneb. Ulatuslikud raied jõgede kallastel viivad aga jõetaseme kõikumiseni, nireks kuivamisest kuni üleujutusteni. Lisaks soodustavad laialdased lageraied ka põudade teket, sest kaob liiga palju puid kui peamiseid vee loomuliku ringluse hoidjaid.

 

Looduslike vooluveekogude häving

Eesti veeressursi ning veekogude olukord on halvem, kui riiklikul tasandil enamasti tunnistada tahetakse. Lisaks põlevkivikaevandamisele, mis raisakab olulisel määral põhjaveeressurssi ning reostab Läänemerd, halvendavad meie vete seisundit ka jõgede, järvede ja merede rannavööndites tehtavad raied, lageraiete mastaapsus ning ulatuslik metsakuivendamine ühes kraavisüsteemide rekonstrueerimise ja muu sinna juurde kuuluvaga.

Eeskätt Nõukogude Liidu perioodil rajatud kraavivõrgustikud, mida tööstuslikule metsakasvatusele suunatud kuivendamise raames praegugi usinalt rekonstrueeritakse, toob kaasa nii Eesti soode kui rabade kuivamist, looduslike vooluveekogude kadumist metsast, põldudelt vihmaga tulevate väetisejääkide ülemäärast kuhjumist kraavipöörakutele ja palju teisi probleeme, millega pole metsakuivenduse planeerimisel ja kuivendussüsteemi käigus hoidmisel seni piisavalt arvestatud.

 

Kraavitamine soodustab põlenguid, kahjureid ja tuulemurdu

Kui kliimaolud meie suved püsivalt kuumemaks muudavad, võib eeldada, et metsakuivendus sagendab ka metsapõlenguid ning võib mõjuda pärssivalt metsa juurdekasvule. Metsapõlengute, puidukahjurite ja tuulemurruga seotud häiringute sagenemine on Põhjala kraavitatud aladel ammugi teada. Kraavitamise-eelsed ökosüsteemid ei pruugi ilma aktiivse sekkumiseta taastuda ja on võimalik, et need ei taastugi enam.

  • Metsa vooluveekogudest on oma looduslikus sängis säilinud umbes 5% vooluveekogude kogupikkusest Eestis. Nende kalastik on oluliselt liigirikkam kui õgvendatud ojades või kraavides ning vooluveekogude kadu kajastub ka kalarikkuse kahanemises jõgedes ja järvedes.

Kraavid tekitavad tihti küll täiendavaid veekogusid, kuid suvel kiiresti kuivades kujunevad kahepaiksetele „ökoloogilisteks lõksudeks“ — konnakudu jääb kuivale või hukkuvad kullesed, mille tagajärjel kannatavad omakorda must-toonekure ja teiste konnadest toituvate lindude või loomade populatsioonid.

Uuri lisaks MAK 2030 ökoloogiarühma probleemikorje (lk 22-23) ja Sustainable Forest Management“ (BioScience, Volume 65, Issue 11, 1 November 2015, Pages 1066–1076)

 

Lahendused: uusi kraavisüsteeme ei tohi rajada, suur osa olemasolevatest kraavidest tuleb spetsialistide juhendamisel sulgeda, allesjäänud viis protsenti looduslikest metsa vooluveekogudest tuleb tugeva kaitse alla võtta, ranna ja kalda piiranguvööndi raietingimusi tuleb karmistada, lageraie mõju veeringlusele ja vee kvaliteedile tuleb hakata tõsisemalt uurima ja arvesse võtma jms.

 

Loe lisaks:

METS KUI ELUKESKKOND
METS KUI TERVISE TAGAJA
METS KUI KULTUURI KESE
METS KUI KLIIMA REGULEERIJA
METS KUI MAJANDUSRESSURSS
METS KUI ISIKLIK JA ÜHINE OMANDUS
METS KUI JULGEOLEKU ALLIKAS
METS KUI HUVIDE RISTUMISPUNKT