METS KUI ELUKESKKOND

 

Enamik Eesti ohustatud looma-, linnu- ja taimeliikidest on seotud metsaelupaikade hävinemisega. Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Uudo Timm on liigilise vaesumise peapõhjustena nimetanud intensiivsest metsamajandamisest tingitud puurinde vaesumist ja metsade noorenemist.

 

Metsaloomad vajavad eluks vanu puid ja metsa. Foto Karl Adami

Timm on viidanud sellele, et võrreldes varasemate aegadega on raiemahud viimase paarikümne aasta jooksul tunduvalt kasvanud, kahandades eelkõige vanemaid metsi. Majandatavad metsad noorenevad, sest metsade pindala suurenedes ei ole samavõrra kiiresti suurenenud vanade metsade pindala. Majandussurve tõttu on langetatud metsade raievanuseid, sest paarikümne aasta taguste raievanustega ei ole enam võimalik metsadest vajalikke puidukoguseid kätte saada. Paljude ohustatud liikide oluline ohutegur on metsakuivendus, lisaks sellele ka metsatöödega kaasnev lindude häirimine sigimisperioodil ning taimede tallamine raietöödel.

Kuigi varasemale metsata maale on kasvanud juurde uusi metsi, ei mõelda sellele, et need metsad on ökoloogilises mõttes ikkagi noored. „Paljud liigid vajavad eluks metsi, mis on arenenud metsana rohkem kui üks metsapõlv,“ selgitab Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Uudo Timm.

 

Liikide olukorra halvenemine
2016. aastal avalikustasid TÜ looduskaitsebioloogid uuringu, millest selgus, et intensiivne raie ohustab üha enam ka meie metsade elustikku. Teadlaste töö näitas, et kõige ohustatumad on vanades kuusikutes elunevad puiduseened, kellest mitmed kalduvad juba Eestiski olema haruldased ja elama vaid põlismetsades.

Lisaks sellele avalikustati 2017. aasta alguses uus uuring, millest selgus, et Riigimetsa Majandamise Keskus on viimastel aastakümnetel raiunud maha ligi 40% salumetsi. Paraku täidavad need metsad meie ökosüsteemi hoidmisel olulist roll ning nende metsadega seotud liikide elupaikasid on jäänud järsult vähemaks. Käesoleva aasta alguses avalikustati ka FSC säästva metsamajanduse sertifikaadi audit, millega leiti, et RMK tegevuses esineb tõsiseid puudujääke ning eksimusi sertifikaadi reeglite vastu ning kui riigimetsa majandajad meie ühist vara paremini hoidma ei hakka, ähvardab RMK-d sertifikaadist ilma jäämine.

 

Linnustiku kadu
2016. jaanuaris avalikustas Eesti Ornitoloogiaühing värsked andmed, mille kohaselt kaob Eestist 60 000 linnupaari aastas. Ornitoloogide hinnangul näitab pikaajaline haudelindude seire isegi väga tavaliste metsalindude, näiteks inimestele hästi tuntud tutt- ja salutihase, leevikese, siisikese ja mitmete teiste arvukuse vähenemist.

Raied Saaremaal Panga lähistel: ülemine satelliitfoto aastast 1999, alumine aastast 2015. Allikas Google Earth Maps

Metsamajanduslike mõjude olulisust näitab ka see, et paiksete metsaliikide arvukus on vähenenud kõige kiiremini. Liikide arvukust on mõjutanud nii otsene metsade raie kui ka selle kaudsed mõjud. Näiteks suuremate metsamassiivide killustamine on olnud halb must-toonekurele ja metsisele, metsakanaliste ja teiste tavapäraste saakobjektide vähenemise tõttu on oluliselt kahanenud aga ka meie põliste metsaliikide kanakulli ja kassikaku arvukus. Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogide „kanatalgute“ analüüs näitab samuti, et metsis, laanepüü ja teder kannatavad isegi harvendusraiete puhul vähemalt kümme aastat kestva negatiivse mõju käes.

2018. aasta kevadel valmis veel üks mahukas uuring, mille käigus Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia töörühm kahe aasta jooksul kõigi Eesti torikseeneliikide looduskaitselise seisundi üle vaatas. Uuringu tulemused on murettekitavad: Eestist leitud 220 torikseeneliigist on vähemalt viis metsades elanud liiki hävinud ja 11 liiki kriitilises seisundis. Kuna torikseened on metsades puidulagundajatena oluline liigirühm, kelle elupaiga kvaliteedi määrab metsa kõdupuiduvaru, ja intensiivne metsamajandus vähendab kõdupuidu hulka, siis ongi see liigirühm nii Eestis kui mujal Euroopas juba kaua looduskaitsebioloogide ja mükoloogide fookuses.

“Torikseente pealt vaadates pole Eesti metsaelustiku olukord just kiita. Näiteks teadsime juba varem, et mitmed põliskuusikute seeneliigid on Eestis ohustatud, nüüd aga selgus, et osa neist on juba ka välja surnud,” ütles projekti juhtinud TÜ teadlane Kadri Runnel uuringu tulemuste kohta.

 

Intensiivmetsanduse ohud
Eesti on oma metsandusmudeli kujundamisel eeskuju võtnud Soomelt ja Rootsilt. Samal ajal tunnistavad intensiivset metsandusmudelit pikaajaliselt praktiseerinud riigid hetkel kohalike metsade ökoloogilist vaesumist ja süvenevaid keskkonnaprobleeme.

Eestimaa Looduse Fondi metsandusspetsialist Kaarin Parts juhtis juba 2014. aastal tähelepanu skandinaaviamaade metsandusmudeliga kaasnevatele ohtudele, alarmeerides meie metsamajandajaid nii liigilisest vaesumisest kui elustiku taastamise kulukatest ja kaheldava väärtusega praktikatest. Parts kirjutas, et Rootsi metsade elurikkus on praegu suures hävimisohus ning 4127-st punase nimistu liigist on lausa 2131 metsaliigid (51,6%), kelledest omakorda 1787 (43,3%) sõltuvad metsadest täielikult. Nende liikide peamised ohuallikad on intensiivse metsamajandamise praktikad.

Soomes on intensiivse metsanduse tõttu ohustatud 70% metsaelupaigatüüpidest ja 2010. aasta hinnangu järgi moodustavad metsaliigid 36,2% teadaolevalt ohustatud liikidest. Eestis on vastav näitaja praeguste andmete kohaselt u 24,7%. Soomes ja Rootsis on olukord jõudnud nii kaugele, et riik kulutab üha suuremaid summasid elurikkuse taastamise vaevalistele praktikatele surnud puidu tekitamise ja seente nakkusalade loomise läbi.

 

Lahendused: raiemahtude langetamine, looduskaitsealadel majandamise lõpetamine, kaitsealade omavahelise sidususe parandamine, et loomadel säiliksid elutähtsad liikumiskoridorid, liikide elupaikade parema kaitse tagamine, raievanuste tõstmine, lageraiete piiramine, metsaomanikele looduskaitsealuste liikide hoidmisest tuleneva metsamajandusliku kahju hüvitamine riigi poolt jms.

 

Loe lisaks:

METS KUI TERVISE TAGAJA…

METS KUI KULTUURIKESE JA PÜHAPAIK…

METS KUI MAJANDUSRESSURSS…

METS KUI ISIKLIK JA ÜHINE OMANDUS…

METS KUI JULGEOLEKU ALLIKAS…

METS KUI HUVIDE RISTUMISPUNKT…