KAITSEALADE KAITSEST

Alates 2019. aasta sügisest on Eesti Metsa Abiks esitanud Keskkonnaametile ligi kakskümmend parandusettepanekut seoses loodus- ja liigikaitsealade, samuti kaitsealuste objektide kaitse alt välja arvamise ning looduskaitsealade kaitse-eeskirjade leevendamisega. Üritame pidurdada poliitilist tendentsi, mis lubab riigi heakskiidul meie looduskaitsealadel üha rohkem lageraieid, aga ka muid majandustegevusi, sealhulgas maaparandust, ehitustöid, jahti jms.

Keskkonnaamet on seni meie ettepanekud suures osas tagasi lükanud, küll aga on olnud mõni üksik võit, mis natukene lootust annab. Samuti soovime tehtud töö abil osundada riigi vigadele meie looduskaitseliste väärtuste seisundi järjepidevas halvendamises, et olukorda muu perspektiivi puudumisel kohtu kaudu paranemisele suunata.

Ettepanekute tegemisel oleme analüüsinud Natura elupaikade seisundit, lähtudes põhimõttest, et halveneva seisundiga liikide elupaikasid ei saa kaitse alt välja arvata, kuna sellega muudetakse nende seisundit veelgi ebasoodsamaks. See on aga otseselt nii meie Looduskaitseseaduse kui Euroopa Liidu direktiivide vastane tegevus. Natura elupaikadele lisaks on analüüsitud ka kaitsealuseid liike, samuti seisame kõrge looduskaitselise väärtusega alade kaitse alla jäämise eest ning kaitse-eeskirjade leevendamise vastu. Piirangud peavad lähtuma looduse kaitsmise, aga mitte majandamise lihtsustamise eesmärgist.


Tutvu EMA ettepanekutega:

Oja liigikaitseala kaitse alt välja arvamise eelnõule, 02.11.2020

Märjamaa järtade MKA kaitsekorra muutmise eelnõule, 19.10.2020

Mukri LKA kaitse-eeskirja muutmise eelnõusse, 16.10.2020

Porkuni MKA kaitse-eeskirja muutmise eelnõusse, 7.10.2020

Savalduma maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõule, 13.09.2020

Varbola vanade rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõule, 13.09.2020

Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja muutmise eelnõule, 4.09.2020

Tilga looduskaitseala kaitse-eeskirja moodustamise eelnõule, 1.09.2020

Nepste looduskaitseala kaitse-eeskirja avalikustamise eelnõule, 2.07.2020

Kirmsi looduskaitseala kaitse-eeskirja avalikustamise eelnõule, 15.06.2020

Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõule, 15.06.2020

Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõule, 22.05.2020

Lepna tammiku maastikukaitseala moodustamise ja Tõnija hoiuala kaitse-eeskirja muutmise eelnõule, 11.05.2020

Kivisaare liigikaitseala kaitse alt mahaarvamise väljatöötamise kavatsusele, 4.05.2020

Pärnu maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt välja arvamisele, 8.01.2020

Endla looduskaitseala kaitse-eeskirja ja tsoneeringu muutmise väljatöötamise kavatsusse, 9.12.2019

Kavilda ürgoru maastikukaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja eelnõusse, 2.12.2019

Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonnas asuvate vana kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamise väljatöötamise kavatsusele, 30.11.2019

Navesti maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise täiendav avalikustamine, 11.11.2019

Tündre looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsusse, 5.11.2019

Mõdriku-Roela maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõusse, 3.11.2019

Valga maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamise eelnõusse, 3.11.2019

Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõusse, 28.10.2019

Võhandu jõe ürgoru kaitseala kaitsekorra uuendamise väljatöötamise kavatsusse, 25.10.2019

Alliku looduskaitseala moodustamise väljatöötamise kavatsusse, 24.10.2019

Oja liigikaitseala kaitse alt välja arvamise väljatöötamise kavatsusse, 14.10.2019

Ettepanekud Oja liigikaitseala kaitse alt välja arvamise eelnõule

Millal? 2.11.2020

Miks? Soovitasime Keskkonnaametil

jätkuvalt Oja liigikaitseala kaitse alt maha võtmise asemel looduskaitsealaks muuta, hõlmates ka teisi ligiduses asuvaid loodusväärtuslikke alasid, mõistes hukka riigi poolse 28 aastat kaitse all olnud ala kahjustamise raiete ning kuivendamisega.

Mis seisus asi on? Ootame Keskkonnaameti vastust

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde

Ettepanekud Märjamaa järtade MKA kaitsekorra muutmise eelnõule

Millal? 19.10.2020

Miks? Soovitasime Keskkonnaametil

1) täiendada kaitse-eesmärkide nimekirja ning

2) karmistada piiranguvööndi piiranguid (keelata niitude ja looduslike rohumaade kündmine, niitmine enne 10. juulit, hekseldamine

Mis seisus asi on? Ootame Keskkonnaameti vastust

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde

Ettepanekud Mukri MKA kaitse-eeskirja muutmise eelnõusse

Millal? 16.10.2020

Miks? Soovitasime Keskkonnaametil:

1) Mitte arvata kaitse alt välja kõrge loodusväärtusega alasid, mis on praegu piiranguvööndis, aga mis uue plaani kohaselt kaotavad täielikult kaitse

2) Mitte muuta kaitsekorda sihtkaitsevööndist piiranguvööndiks aladel, kus asuvad kõrged loodusväärtused

3) Muuta kõrgete loodusväärtustega alade kaitse piiranguvööndist sihtkaitsevööndiks

4) Lisada tõhusamat kaitset vajavad kõrge loodusväärtusega alad Mukri LKA-sse

Mis seisus asi on? Ootame Keskkonnaameti vastust.

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde

Ettepanekud Porkuni MKA kaitse-eeskirja muutmise eelnõusse

Millal? 7.10.2020

Miks? Soovitasime Keskkonnaametil

1) täiendada kaitse-eesmärkide nimekirja ning

2) muuta loodusväärtuslike alade kaitserežiim piiranguvööndist sihtkaitsevööndiks

Mis seisus asi on? Ootame Keskkonnaameti vastust

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde

Ettepanekud Savalduma maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõule

Millal? 13.09.2020

Miks? Soovitasime Keskkonnaametil

1) täiendada kaitse-eesmärkide nimekirja

2) mitte vähendada kaitseala pindala märgatavalt võrreldes eelnõu VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSES märgituga, antud samm läheks vastuollu ka Savalduma karstiala kaitsekorra ekspertarvamuses soovitatuga. Soovisime, et dokumentide vahelist vastuolu põhjendataks.

3) keelata uuendusraied kaitsealal

4) muuta osade kõrge kaitseväärtusega alade kaitsekord SKVst PVks (kõik riigimaal asuvad ja osad eramaal asuvad PV alad

Mis seisus asi on? Keskkonnaamet vastas meie ettepanekutele 30.09.2020. Täiendavaid kaitse-eesmärke, nagu ka mitmetel muudel kordadel, kaitse-eesmärgiks ei seatud, Keskkonnaamet väidab, et see pole kriitiliselt oluline, ning ühtesid liike kaitstakse läbi teiste liikide ning koosluste kaitse. Kaitseala piiri vähendamise põhjuseks toodi administratiivsete kulude kokkuhoid, tulu vähenemine maalt ja osutus, et karstiala võib ohustada vaid kaevandamine, mis on antud piirkonnas ebatõenäoline. Uuendusraiete osas märgiti, et Savalduma MKA eesmärk ei ole metsakoosluste kaitse ning et sookooslustele võib uuendusraie sootuks soodsalt mõjuda. Riigimaal asuvate PVde SKVdeks ümbertsoneerimist ei pidanud KeA vajalikuks, märkides ära ka, et eelnõu on Savalduma kaitseala kaitsekorra eksperthinnangu koostanud eksperdiga kooskõlastatud. Lühidalt, kõik EMA ettepanekud lükati tagasi.

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde

Ettepanekud Varbola vanade rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõule

Millal? 13.09.2020

Miks? Soovitasime Keskkonnaametil

1) mitte lubada kaitsealal uuendusraieid (toetudes Euroopa Liidu õigusaktidele)

2) moodustada piiranguvööndite asemel sihtkaitsevööndid, toetudes eelnõu seletuskirjale, mille kohaselt suurte lankidena tehtavad metsaraied ohustavad maastikuilme säilimist

3) lisada kolm täiendavat Natura elupaigatüüpi ala kaitse-eesmärkide hulka, toetudes eelnõu seletuskirjale

4) Täpsustada kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirja, tuues sisse võrdluse uue ja vana kaitse-eeskirja vahel

5) Viia sisse lageraiepiirangutega sarnanevad aegjärkse raie piirangud lähtuvalt hetkel kehtivatest seadustest ja nende riigiametite poolsetest tõlgendustest, mis muudavad aegjärkse raie lageraiega äärmiselt sarnaseks

Mis seisus asi on? Ootame Keskkonnaameti vastust

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde

Ettepanekud Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja muutmise eelnõule

Millal? 4.09.2020

Miks? Soovitasime Keskkonnaametil (LKS ja LD alusel):

1) täiendada kaitse-eesmärkide nimekirja alal leiduvate Natura elupaikade ja I ning II kaitsekategooria liikidega, nt niidurüdi, hüübi, jäälinnu, paksukojalise jõekarbi, suurvidevlase, limatünniku ja teistega. Juhtisime tähelepanu ka mõnedele eelnõusse sisse lipsanud ebatäpsustele.

2) Soovitasime kõiki kaitse-eesmärke kaitsta mitte piirangu- vaid sihtkaitsevööndis, et saavutada kindlamat kaitstust.

3)Korrigeerida Alutaguse rahvuspargi piire nii, et sellesse jääks rohkem Alutaguse RP ökosüsteemi osi. Tegemist ei ole laiendusettepanekuga, vaid nimelt piiride korrigeerimise ettepanekuga, praeguste piiridega ei moodusta rahvuspark meie hinnangul loogilist tervikut. Tõime seda tõika ilmestamaks välja ka teisi läheduses asuvaid loodusväärtuslikke alasid, mida võiks, ent ei ole hädavajalik rahvuspargiga liita.

Teadaolevalt on oma ettepanekud Alutaguse RP kaitse-eeskirjale esitanud ka Eestimaa Looduse Fond.

Mis seisus asi on? Kolm meie poolt soovitatud liiki lisati kaitse-eesmärkide nimistusse. Märgitakse, et kaitsealade kaitsekordade protsessi eesmärk ei ole kaitsekordi märgatavalt karmistada. Mainiti, et meie poolt soovitud rahvuspargi piiride laiendamise ettepanek kattus suuresti Eestimaa Looduse Fondi ettepanekuga, mis on ka menetlusse võetud.

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde

Ettepanekud Tilga looduskaitseala kaitse-eeskirja moodustamise eelnõule

Millal? 1.09.2020

Miks? Soovitasime Keskkonnaametil

1) täpsustada eelnõu ja kaasnevaid materjale, täiendada kaitse-eesmärkide nimekirja (Loodusdirektiivile toetudes)

2) mitte muuta kaitsekorda sihtkaitsevööndist piiranguvööndiks alal, kus asuvad loodusväärtused

3) muuta kaitsekord PVst SKVks alal, kus asuvad loodusväärtused

4) lisada tõhusamat kaitset vajavad kõrge loodusväärtustega alad Tilga LKA-sse

Mis seisus asi on? Keskkonnaamet vastas meie ettepanekutele 18.09.2020 ning selgitas ja täpsustas kaitse-eestkirja muutmise asjaolusid. Keskkonnaamet rahuldas meie ettepaneku võtta kaitse alla täiendav riigimaal asuv loodusväärtusi sisaldav metsaala – oleme tänulikud! Ülejäänud ettepanekuid arvesse ei võetud.

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde


Ettepanekud Nepste looduskaitseala kaitse-eeskirja avalikustamise eelnõule

Millal? 2.07.2020

Miks? Nepste looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõus: ”Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus, sh võetakse kaitseala kaitse alla juhul, kui see on vajalik loodus- ja linnudirektiivi rakendamiseks. Nepste looduskaitseala kaitse all olemise ja looduskaitsealana kaitse alla võtmise eelduseks on ohustatus, haruldus ja loodusdirektiivi rakendamine.”

EMA pani ette täiendada kaitse-eesmärkide nimekirja alal leiduvate Natura elupaikadega ja Loodusdirektiivi liikidega, samuti kaitseala piire laiendada, tuues muu hulgas põhjenduseks Euroopa Liidu elurikkuse strateegia, mille järgi tuleb järgmise kümne aastaga kaitsealuse maa pindala viia vähemalt kolmekümne protsendini. Ka leidis EMA, et alasse kuuluvat niiduala ei peaks laskma võsastuda, vaid tuleks pigem hooldada pool-loodusliku kooslusena. EMA avaldas oma rõõmu looduskaitseala laienemise üle, kuid leidis, et parema kaitstuse huvides vajavad osad loodusväärtuslikud alad ka suuremat puhverala, vältimaks nende kahjustumist raietest ja servaefektist.

Mis seisus asi on? Kahe välja pakutud liigi kaitse-eesmärkide hulka lisamist peeti põhjendatuks. Ühe ala puhul, kuhu pidasime vajalikuks kaitseala laiendada, oli kaevandusluba juba välja antud, ning KeA märkis, et tegu oli poliitilise otsusega, et tagada Rail Balticu ehituseks vajamineva liiva ja kruusa varustuskindlus. Pärnumaal olevat nii liiva kui kruusa varud napid.

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde



Ettepanekud Kirmsi looduskaitseala kaitse-eeskirja avalikustamise eelnõule

Millal? 15.06.2020

Miks? Vastavalt Kirmsi looduskaitseala kaitse-eeskirja avalikustamise eelnõule: ”Eelnõukohase määrusega moodustatakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel looduskaitseala. Kirmsi looduskaitseala (edaspidi ka kaitseala) moodustatakse, et tagada piirkonna loodusväärtuste parem ja otstarbekam kaitse, liites üheks alaks Kirmsi hoiuala, Kirmsi variala, metsavajakute (laanemetsad) ning (tsenseeritud) kasvukohad. Kaitstava loodusobjekti tüüpi muudetakse, et tagada nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüüpide, samuti laanemetsade kaitse ning kaitsealuste liikide tõhusam kaitse. Kirmsi looduskaitseala hõlmab täielikult Natura 2000 võrgustikku kuuluva Kirmsi loodusala. Kaitse-eeskirja kehtestamise järgselt viiakse Natura võrgustikku kuuluva Kirmsi loodusala piirid kaitsealaga ühtivaks.”

EMA pani ette täiendada Kirmsi LKA kaitse-eesmärkide nimekirja; mitte arvata kaitse alt välja kõrge loodusväärtustega ala, mis on praegu Kirmsi
hoiuala (Natura 2000, loodusala), aga mis uue plaani kohaselt kaotab täielikult kaitse ning lisada tõhusamat kaitset vajavad kõrge loodusväärtusega alad Kirmsi LKA-sse.

Mis seisus asi on? Keskkonnaamet vastas meie ettepanekutele 16.07.2020, lükates need kõik tagasi, põhjendades, et kaitseala vähendatakse kaitseväärtuste puudumise tõttu, soovitatud kaitse-eesmärgid on riiklikul tasandil juba piisavalt kaitstud, vm põhjendustega.

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde



Ettepanekud Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõule

Millal? 15.06.2020

Miks? Vastavalt Viljandi MKA kaitse-eeskirja muutmise eelnõule: ”Kaitse-eeskirja uuendamine on vajalik, et viia kaitsekord kooskõlla kehtivate õigusaktidega ning viia kaitseala piirijoon vastavusse uuenenud kaardimaterjaliga. Muudatuse on tinginud vajadus tagada nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud metsaelupaigatüüpide kaitse. Kaitseala hõlmab täielikult Natura võrgustikku kuuluva Viljandi loodusala.”

EMA pani ette täiendada Viljandi MKA kaitse-eesmärkide nimekirja Natura elupaikade, teiste kaitsealuste liikide ja Loodus- ja Linnudirektiivi liikidega, karmistada piiranguvööndi piiranguid (keelata lageraie, veerraie ja häilraie, mitte lubada biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamist, lubada jahipidamist vaid kaitseala valitseja nõusolekul juhul kui see on vajalik kaitse-eesmärgi saavutamiseks, esineb oht inimese elule või tervisele, see on vajalik uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks ja ennetamiseks ning uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks) ja laiendada terve Viljandi MKA Natura 2000 võrgustiku alaks (vastavalt Viljandi MKA kaitsekorralduskavale 2011-2020).

Mis seisus asi on? 22.06.2020 vastas Keskkonnaamet, nõustudes EMA ettepanekuga keelata alal jahipidamine, ülejäänud ettepanekud jäeti arvesse võtmata.

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde



Ettepanekud Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõule

Millal? 22.05.2020

Miks? Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõus selgitatakse: ”Kavandatav kaitsekorra muudatus puudutab riigikaitse korraldamist, ehitustegevust kaitsealal, olemasolevate sihtkaitsevööndite laiendamist ning loodusreservaatide muutmist sihtkaitsevöönditeks. Kaitseala kaitse eesmärke ja välispiiri ei muudeta.”

EMA teeb ettepanekud: 1. Täiendada Ohepalu LKA kaitse-eesmärkide nimekirja EMA töörühma poolt alalt leitud Natura elupaikade ja liikide ning teiste kaitsealuste liikidega; 2. Muuta kõrgete loodusväärtustega alade kaitse piiranguvööndist sihtkaitsevööndiks; 3. Piiranguvööndi piirangud peaksid olema karmimad; 4. Lisada tõhusamat kaitset vajavad kõrge loodusväärtusega alad Ohepalu LKA-sse.

Mis seisus asi on? 25.06.2020 lükkas Keskkonnaamet kõik ettepanekud tagasi.

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde



Ettepanekud Lepna tammiku maastikukaitseala moodustamise ja Tõnija hoiuala kaitse-eeskirja muutmise eelnõule

Millal? 11.05.2020

Miks? EMA palus (1) täiendada Lepna tammiku maastikukaitseala kaitse-eeskirja nimekirja Natura võrgustiku liikidega, keda Keskkonnaamet pole ära märkinud, aga kelle eluala EMA looduskaitsetöörühma liikmed kontrollimise käigus avastasid; samuti tegime ettepaneku (2) seada kõik Tõnija hoiuala alal esinevad Loodusdirektiivi liigid ja elupaigad kaitse-eesmärgiks; lisaks tegime ettepaneku (3) muuta Tõnija hoiuala looduskaitsealaks ning muuta seal kõrgete loodusväärtustega alade kaitse piiranguvööndist sihtkaitsevööndiks; samuti tegime (4) ettepaneku lisada tõhusamat kaitset vajavad kõrge loodusväärtusega alad Tõnija LKAsse.

Praegu asuvad osad kõrge loodusväärtustega alad Tõnija LKA (hetkel HA) piiri ääres ja ei ole kaitstud. Need alad on aga Tõnija LKA ökosüsteemi osa ja nende alade lisandumisel oleks Tõnija kaitseala terviklikum, suurem, paremini kaitstud väliste mõjutuste eest tulevikus, inventeerida liike ja Natura elupaikasid väljaspool kaitseala piire. Ainult inventuuri andmetega saab otsustada õigete piiride asukoha ning viia kaitseala välispiir vastavusse tegelike loodusväärtustega.

Mis seisus asi on?

Pärast täiendavat analüüsi nõustub Keskkonnaamet MTÜ EMA ettepanekuga ning Tõnija hoiuala kaitse-eesmärgiks lisatakse ka vanad loodusmetsad (9010*). Samuti tehakse kaitse alla võetavad alad projekteeritavateks.

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde



Ettepanekud Kivisaare liigikaitseala kaitse alt mahaarvamise väljatöötamise kavatsusele

Millal? 4.05.2020

Miks? Keskkonnaamet teeb ettepaneku Kivisaare liigikaitseala (KLO1000044) kaitsealana kaitse alt välja arvata. EMA on Kivisaare liigikaitseala kaitse alt välja arvamise vastu. Praeguste plaanidega jääks 88% kogu (tsenseeritud) elupaigast kaitseta.

EMA ettepanekud: 1. Algatada Kivisaare liigikaitseala kaitse-eeskirja muutmine, muuta liigikaitseala LKA-ks; 2. Pärast uue kaitse-eeskirja jõustumist võtta 2 (tsenseeritud) PEP-i kaitse alt välja; 3. Tagada terviklik (tsenseeritud) elupaiga kaitsmine SKV-ga; 4. Moodustada üks kaitse all olev ala, nii et ka teised liigid oleksid kaitse all; 5.  Laiendada ala nii, et põllualad oleksid samuti kaitstud ja hooldatud nii, et toetaksid (tsenseeritud) elupaiga tingimusi; 6. teha piirid loogilisemaks, järgides kas katastri piire või maastikulisi iseärasusi.    – piiranguvööndis peaks olema lubatud ainult väiksemad raietööd; 7. Rohumaa-alad peaksid olema hooldatud nii, et need moodustaksid ka tulevikus (tsenseeritud) toitumisala. 

Mis seisus asi on? 29.05.2020 lükkas Keskkonnaamet EMA ettepanekud tagasi.

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde



Ettepanekud Pärnu maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt välja arvamisele

Millal? 8.01.2020

Miks? KeA teeb ettepaneku Tõstamaa liigikaitseala (KLO1000021) kaitsealana kaitse alt välja arvata. “Kuna Tõstamaa liigikaitseala asub suures osas riigimaal ning väärtuslik osa on kaitstud VEP-ina ja ülejäänud osal alast loodusväärtusi ei leidu, ei ole objekti täiendavalt riiklikult kaitsta otstarbekas. Seetõttu on põhjendatud Tõstamaa liigikaitseala kaitsealana kaitse alt välja arvamine.”

Tõstamaa LKA loodi 1958. aastal ning püsis puutumatuna 2002 aastani, hiljem on RMK teinud lageraiet kahel kaitse all oleval alal, ala on kahjustatud ka harvendusraietega, samas polnud uuendusraied kaitse-eeskirjaga lubatud. 24,7 hektarist LKA tahetakse asendada rohkem kui poole väiksema vääriselupaigaga, olgugi et loodusväärtuste kaitset tagab alati suurem kaitstud ala. EMA soovitas Tõstamaa LKA-d mitte kaitse alt välja arvata ning RMKl kaitsealale tehtud kahju hüvitada kahjustatud alaga samaväärse ala täiendavalt kaitse alla võtmisega.

Mis seisus asi on? 20.01.2020 lükati EMA ettepanek tagasi põhjendusel, et Tõstamaa LKA loodi merikotka kaitsmise eesmärgiga, keda seal ammu nähtud pole, ning RMK raiete kohta puuduvad neil andmed, kuna metsateatiste andmeid on neil kohustus säilitada vaid kümme aastat.

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde



Ettepanekud Endla looduskaitseala kaitse-eeskirja ja tsoneeringu muutmise väljatöötamise kavatsusse

Millal? 9.12.2019

Miks? Vastavalt Endla LKA kaitse-eeskirja eelnõule: ”Endla LKA-l kaitstakse taastatakse ja säilitatakse eluslooduse mitmekesisust, metsa-, soo- ja veekooslusi, väljakujunenud või kujundatavaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Metsanduse arengukavaga seotud eesmärgi täitmiseks ning laane-, salu- ja soovikumetsasid elupaigana kasutavate vanametsaliikide hoidmiseks ja nende elutingimuste parandamiseks tuleb kaitseala kaitse-eesmärkide hulgas nimetada planeeritavate uute sihtkaitsevööndite eesmärk, milleks on kaitsta laane-, salu- ja soovikumetsasid (sh säilitada ja taastada neid).”

EMA pani ette täiendada kaitse-eesmärkide nimekirja (kõigi alal esinevate LD liikidega), mitte kaitse alt välja arvata kõrge loodusväärtusega ala, mis on praegu PV, aga mis uue plaani kohaselt kaotab täielikult kaitse, muuta mõnede kõrgete loodusväärtustega alade kaitse piiranguvööndist sihtkaitsevööndiks, karmistada piiranguid, laiendada Endla LKA piire, kaitsmaks suuremat osa kõrgete loodusväärtustega aladeks ning muuta kõik alad, mis muutuvad PVst SKVdeks projekteeritavateks.

Mis seisus asi on? 9.01.2020 lükkas Keskkonnaamet EMA ettepanekud täies mahus tagasi.

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde



Ettepanekud Kavilda ürgoru maastikukaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja eelnõusse

Millal? 2.12.2019

Miks? EMA parandusettepanekud puudutasid üldjoones viit valdkonda:1. Täiendada kaitse-eesmärkide nimekirja; 2. Muuta metsaalade ja muinsuskaitseala kaitsekord piiranguvööndist sihtkaitsevööndiks;  3. Kehtestada karmimad piirangud;  4. Lisada tõhusamat kaitset vajavad kõrge loodusväärtusega alad Kavilda ürgoru MKAsse.; 5. Lisada Kavilda ürgorg Natura 2000 võrgustikku.

Mis seisus asi on? Keskkonnaamet vastas 2.01.2020, keeldudes mitmesuguste põhjendustega kõigist EMA parandusettepanekutest.

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde



Ettepanekud Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonnas asuvate vana kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamise väljatöötamise kavatsusele

Millal? 30.11.2019

Miks? EMA tegi Keskkonnaametile ettepanekud: 1.  Mitte kaitse alt välja arvata Kabelimäge ehk Kalevipoja istet KLO1000094; 2. Mitte kaitse alt välja arvata Kassinurme linnamäge KLO1000484; 3. Mitte kaitse alt välja arvata Kebjamäge KLO1000489;  4.  Mitte kaitse alt välja arvata Kollase nartsissi kasvukohta KLO1000496; 5. Mitte täielikult kaitse alt välja arvata Kuremaa järve äärset puhkeala KLO1000502; 6. Mitte kaitse alt välja arvata Linnutaja linnamäge KLO1000519; 7. Mitte kaitse alt välja arvata Närska botaanilist mikrokaitseala KLO1000304; 8. Mitte kaitse alt välja arvata Reastvere linnamäge KLO1000002; 9. Mitte kaitse alt välja arvata Vellavere Kogrejärve ja Kullamäge KLO1000444. 10. Mitte kaitse alt välja arvata Vilina linnamäge KLO1000112; 11. Mitte kaitse alt välja arvata Õvi kivikülvi KLO1000426

Mis seisus asi on? Keskkonnaamet vastas 2.01.2020, nõustudes osaliselt üksikute esitatud punktidega, aga lükates enamuse ettepanekuid tagasi. Keskkonnaameti vastusest: “Linnamäed on ajalooliselt olnud lagedad, mistõttu ei saa me nõustuda asjaoluga, et neid peaks kaitsma koos puittaimestikuga, mis on sinna kasvanud umbes viimase sajandi jooksul. […] Praeguste andmete kohaselt ei ole põhjust (tsenseeritud) VTK-st eemaldada, kuna ala kaitse alt välja arvamine ei toimu kindlasti niipea. […] Keskkonnaamet on seisukohal, et Kuremaa järve äärse puhkeala kaitse alt väljaarvamine ei ohusta vääriselupaikasid VEP102016 ja VEPL01406 ning (tsenseeritud) elupaikasid. […] Nõustume, et Närska botaanilise mikrokaitseala osas vajavad andmed täpsustamist. Selleks planeerime vegetatsiooniperioodil veelkord ala üle vaadata ning seejärel otsustame, kas võtame objekti VTK-st välja või mitte. […] Praeguste andmete kohaselt ei ole põhjust Vellavere Kogrejärve ja Kullamäge VTK-st eemaldada. […] Tänaseks on Õvi kivikülvist säilinud vaid väga vähe. Objekti esteetilisus, esinduslikkus ja omanäolisus, mille pärast see algselt kaitse alla võeti, on hävinud. Ala tuleb kaitse alt välja arvata, et korrastada Keskkonnaregistrit. Väärtuse kaotanud ja hävinud alade kaitse alt väljaarvamine loob paremad võimalused väärtuslikumate alade kaitse tagamiseks. […] Kui menetluse käigus siiski selgub olulisi asjaolusid ning mõne objekti kaitse alt välja arvamine on ennatlik, võetakse need menetlusest välja.”

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde

Millal? 11.11.2019

Miks? Suuremal osa Navesti maastikukaitseala pindalast kasvavad metsakooslused. Puistu on tugevalt mõjutatud kaitseala läbivatest radadest ja metsade majandamisest. Puistu keskmine vanus on 88 aastat ja vanema kui 75-aastase metsa osakaal on 72% metsamaa pindalast. Vanemate puistutega metsaeraldiste vanus ulatub üle 140 aasta.

Kuna Keskkonnaamet ei sätesta tähtsaid Natura elupaikasid ja liike kaitse-eesmärgiks, näiteks ei ole kogu dokumendis sõnagagi mainitud metsist (kelle elupaigad asuvad 95% Navesti MKA territooriumil), siis teeb EMA ettepaneku lisada kaitse-eesmärgiks 2180, 9010*, (tsenseeritud).

Samuti teeb EMA ettepaneku teha osa KeA poolt leebemate majanduspiirangutega piiranguvööndiks jäetud aladest rangema kaitsekorraga sihtkaitsevöönditeks, kuna seal asuvad olulised Natura elupaigad 2180, 9010* ning kaitsealused liigid (tsenseeritud), samuti vääriselupaigad.

Lisaks näeb KeA ette piirangute ulatuslikku leevendamist, kuna varasemalt keelatud tegevustest tahetakse nüüd lubada kuni 1-hektariliste lageraielankide lubamist, samuti jahipidamist, uute maaparandussüsteemide rajamist, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist, biotsiidide, taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist. EMA on teinud KeA-le omakorda vastuettepanekud, soovides piirangute säilitamist ja kohati ka karmistamist, kuna vastasel juhul ei ole loodusalade ja liikide elupaigad ning -tingimused kaitstud.

Mis seisus asi on? Keskkonnaamet nõustub täielikult või osaliselt üksikute ettepanekutega. KeA vastusest:

“1. MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku lisada kaitseala kaitse-eesmärkide nimekirja lause „Kaitsealal kõik planeeritavad või teostatavad tegevused on lubatud, kui on lähtutud ja täidetud kõik KeHJS-ist tulenevad kohustused“. [Otsus:] Viidet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele ei saa kaitse-eeskirja lisada. […]

2. MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku eemaldada kaitse-eesmärki kirjeldavas lausest osa „aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele“. [Otsus:] Kaitse-eesmärgi täpsustus, et Vanaõue maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks on teiste väärtuste hulgas ka aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele on oluline. […]

3. MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku lisada kaitse-eesmärkide hulka Natura elupaigatüübid metsastunud luited (2180) ja vanad loodusmetsad (9010). [Otsus:] Elupaigatüüpide metsastunud luited (2180) ja vanad loodusmetsad (9010) puhul on tegemist Euroopa Liidu loodusdirektiivis nimetatud elupaigatüüpidega. Arvestades VV korraldust 615 ei ole Vanaveski maastikukaitseala määratud loodusalaks ning ala eesmärgiks ei ole metsaelupaigatüüpide kaitse, mistõttu sellelt alalt ei oodata panust elupaigatüüpide seisundi parandamiseks. […]

4. MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku lisada kaitse-eesmärkide hulka (tsenseeritud). [Otsus:] Keskkonnaamet nõustub ettepanekuga ning Vanaõue maastikukaitseala kaitse-eesmärkide hulka lisatakse kaitsealuse taimeliigi (tsenseeritud) ja tema elupaiga kaitse. […]

5 MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku lisada kaitse-eesmärkide hulka (tsenseeritud). [Otsus:] (tsenseeritud) kaitseala kaitse-eesmärgiks seadmine vajab täiendavat andmete kogumist ja analüüsi. Seoses täiendava analüüsi läbiviimisega, on hetkel Vanaõue maastikukaitseala kaitse-eeskirja menetlus peatatud. Otsus, kas seada metsis kaitseala kaitse-eesmärgiks või mitte, tehakse peale täiendavate andmete analüüsi. Peale otsuse tegemist esitatakse kaitse-eeskiri täiendavale avalikule arutelule. […]

6. MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku keelata jahipidamine.  [Otsus:] Jahipidamise regulatsioon on seotud kaitseala kaitse-eesmärkide seadmisega. Kaitsealal jahipidamise regulatsioon otsustatakse peale (tsenseeritud) täiendavate andmete kogumist ja analüüsi.

7. MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku mitte lubada üldiselt sõidukite ja maastikusõidukitega sõitmist väljaspool teid põllumajandustöödel. [Otsus:] Kaitseala hooldustööde korraldamiseks ei ole otstarbekas keelata sõidukite ja maastikusõidukitega sõitmist väljaspool teid põllumajandustöödel. […]

8. MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku keelata uute maaparandussüsteemide rajamine. [Otsus:] Kaitsealal on uute maaparandussüsteemide rajamine lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Regulatsioon võimaldab vajaduse korral suunata väljaspool kaitseala oleva maaparandussüsteemi eesvoolu kaitseala servas kulgevasse Maltsaare ojja, st võimaldab kaevata uue kraavi. Kuna otsus jääb kaitseala valitseja kaalutlusotsuseks, siis ei kahjusta see regulatsioon kaitseala kaitse-eesmärke.

9. MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku keelata veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. [Otsus:] Kaitseala veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala piiril asub Maltsaare oja, mis on kohati kraavi suunatud. Võib tekkida vajadus oja kallaste korrastamiseks. Antud kaitsekorra punkt võimaldab Matsaare oja loodusliku veerežiimi taastamist. Kaitseala valitsejale jääb õigus hinnata piiranguvööndis olevate veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmisega kaasnevate tööde mõju kaitseväärtustele.

10. MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku keelata biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine maastikukaitsealal. [Otsus:] Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine maastikukaitsealal on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Kuna tegemist on valdavalt metsamaaga, kus mineraalväetiste kasutamine on metsaseaduse § 27 lg 3 alusel keelatud, puudub täiendav vajadus neid tegevusi piirata. Regulatsiooniga jäetakse võimalus kaitseala valitseja kaalutlusotsuse korras neid vahendeid kasutada. Regulatsiooni peamine eesmärk on jätta võimalus võõrliikide tõrjeks või muuks taoliseks tegevuseks, mis on vajalik kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Kaitsealast 3,5 km kaugusel asub Sosnovski karuputke kasvuala.

11. MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku keelata turberaie, nagu see on praegu kehtivas kaitse-eeskirjas. Kaitseala valitseja nõusolekul lubada turberaiet, välja arvatud veerraie, langi pindalaga kuni 2 ha. [Otsus:] Turberaie langi pindala piirang on seotud kaitseala kaitse-eesmärkidega. Probleem on selles, et väikesepindalaliste turberaiete korral on kaitsealal häirimistegur suurem, kui suuremapindalaliste turberaiete korral. Turberaie langi pindala suurus otsustatakse peale metsise täiendavate andmete kogumist ja analüüsi. 12. MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku keelata lageraie, nagu see on praegu kaitseeeskirja eelnõus. [Otsus:] Lageraie Navesti piiranguvööndis on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Lageraie Navesti piiranguvööndis on lubatud kuni 1 ha suuruste lankidena. Lageraielangi suuruse määramisel (1 ha) on arvestatud, et maastiku üldilmesse ei tekiks suuri lagedaid alasid ning need asuvad reljeefsel pinnal, kus keskkonnatingimused (mullatingimused) on väga vahelduvad. Metsakoosluste kaitseks on kehtestatud täiendavad piirangud, mille kohaselt uuendusraie korral üle 75-aastase kaalutud keskmise vanusega metsa osakaal peab olema vähemalt 50% katastriüksuse metsamaa pindalast. Seega lageraie piirangu punkt on oma olemuselt rangem, kui teised metsamajandust reguleerivad piirangud.

13. MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku lisada tõhusamat kaitset vajavad kõrge loodusväärtusega alad Navesti MKS-sse. [Otsus:] Antud eelnõu eesmärk on uuendada olemasoleva Vanaõue maastikukaitseala (endise nimega Navesti maastikukaitseala) kaitsekorda. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda, korrigeeritakse kaitseala välispiiri ning nimetatakse kaitseala ümber Vanaõue maastikukaitsealaks. Kaitsekorra uuendamise käigus korrigeeritakse kaitseala välispiiri nii, et see vastaks uuenenud kaardimaterjalile. Täiendavaid alasid kaitse alla ei võeta. Selleks, et säiliks elukeskkonna soodne seisund, peab ka väljaspool kaitstavaid alasid tegutsema kohusetundlikult ja loodussäästlikult.”

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde



Ettepanekud Tündre looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsusse

Millal? 5.11.2019

Miks? Kaitse-eeskirja muutmise peamine eesmärk on (Keskkonnaameti seletuse kohaselt) tagada eeldused vanale metsale iseloomuliku elustiku säilimiseks, I ja II kaitsekategooria liikide elupaikade pikaajaline säilimine ning lihtsustada olemasolevate rajatiste hooldustöid sihtkaitsevööndites. Topeltkaitse vältimiseks ja õigusselguse huvides soovib KeA arvata kaitse alt välja (tsenseeritud), et kustutada need registrist ja kaitsta nimetatud objekte edaspidi Tündre looduskaitseala koosseisus.

Kuna Keskkonnaamet ei sätesta tähtsaid Natura elupaikasid ja liike kaitse-eesmärkideks, siis teeb EMA ettepaneku lisada kaitse-eesmärgiks Natura elupaik 7140, (tsenseeritud) ning III kategooria rabakonn.

KeA ettepanek näeb ette arvata kaitse alt välja piiranguvöönd, kus asub (tsenseeritud). EMA on selle ettepaneku vastu, tehes ettepaneku muuta osa leebema kaitsekorraga piiranguvöönditest rangema kaitsekorraga sihtkaitsevöönditeks, sest seal asuvad Natura elupaigad (9010*, 9020*, 9050, 9080*, 91D0*) ja vääriselupaigad.

Kodanikuühenduse hinnangul hoiab Keskkonnaamet looduskaitseala majanduspiirangud liiga leebed. Nii on kaitsealal lubatud jahipidamine, välja arvatud 1. veebruarist 31. augustini Paluora sihtkaitsevööndis metskonna kvartalites. Kaitseala valitseja nõusolekul on edaspidi lubatud püstitada ka uusi ehitisi ja rajada maaparandussüsteeme, samuti lubatakse edaspidi biotsiidide ja taimekaitsevahendite kasutamist looduslikul rohumaal, metsamaal ning haritaval maal veekogule lähemal kui 25 meetrit. Ka uute veekogude rajamine on kaitseala valitseja nõusolekul edaspidi lubatud, kusjuures teada on, et “uute veekogude” sildi all rajatakse meil sageli liiva- ja kruusakarjääre.

EMA on selliste piirangute leevendamise vastu ning edastab Keskkonnaametile parandusettepanekud.

Mis seisus asi on? Keskkonnaamet lükkas EMA ettepanekud täiel määral tagasi (4.12.2019).

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde



Ettepanekud Mõdriku-Roela maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõusse

Millal? 3.11.2019

Miks? Kaitseala on kavas laiendada ligikaudu saja hektari võrra ja selle pindala hakkab olema 1724 ha. Laiendamine toimub riigimaal kolmes kohas Kantküla ja Võhu külas. Plaanis on sihtkaitsevööndi pindala suurendada üle 300 ha võrra. Pärast sihtkaitsevööndi piiride muutmist hakkab selle pindala olema 983,1 ha. Sihtkaitsevööndisse arvatakse osa praegu piiranguvööndis asuvast riigimetsast ja umbes 98 ha väljaspool kaitseala asuvat riigimets.

EMA teeb ettepanekud 1. Täiendada kaitse-eesmärkide nimekirja EMA aktiivi poolt alalt tuvastatud Natura elupaikade ja liikidega;  2. Arvata kaitse alt välja inimtegevusega ala, kaitstes metsa-ala sihtkaitsevööndina;  3. Muuta kõrgete loodusväärtustega alade kaitse nõrgema kaitsega piiranguvööndist parema kaitsega sihtkaitsevööndiks;  4. Seada piiranguvööndile tugevamad piirangud; 5. Seada sihtkaitsevööndile tugevamad piirangud.; 6. Lisada tõhusamat kaitset vajavad kõrge loodusväärtusega alad Mõdriku-Roela MKAsse;  7. Teostada alade täiendav inventeerimine.

Mis seisus asi on? Keskkonnaamet vastas 4.12.2019, arvestades üksikute ettepanekutega kaitse-eesmärkide nimekirja täiendamise osas, aga lükates suurema osa olulistest ettepanekutest tagasi; KeA vastusest: “Teie ettepanek: Lisada kaitseala kaitse-eesmärgiks rabakonn ja (tsenseeritud). Otsus: Ettepanekuga arvestatakse. Rabakonn ja (tsenseeritud) lisatakse Mõdriku-Roela MKA kaitse-eesmärgiks. / Teie ettepanek: Lisada kaitse-eesmärgiks loodusdirektiivi elupaigatüübid 3260*, 6210*, 6450 ja 6530*. Otsus: Ettepanekuga arvestatakse osaliselt.  / Teie ettepanek: Laiendada kaitseala nendel aladel, kus praegu kavandatud välispiiri äärde jäävad loodusdirektiivi elupaigatüübid ja vääriselupaigad. Arvata kõik need alad, kus asuvad kaitseeesmärgina nimetatud loodusväärtused või vääriselupaigad, piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse. Otsus: Ettepanekuga ei arvestata. / Teie ettepanek: Arvata kaitsealast välja Roela alevikus olev Sinilille tn 1a (90004:002:0121) katastriüksuse osa, kus asuvad staadion, laululava ja parkla ning jätta metsaosa sihtkaitsevööndisse. Otsus: Ettepanekuga ei arvestata. / Teie ettepanek: Keelata biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetiste kasutamine kogu piiranguvööndis.  Otsus: Ettepanekuga ei arvestata. / Teie ettepanek: Keelata jahipidamine kogu kaitsealal. Erandina võib jaht olla vajalik ja õigustatud osade liikide arvukse reguleerimise või nende üksikute isendite loodusest eemaldamise eesmärgil. Otsus: Ettepanekuga ei arvestata. / Teie ettepanek: Inventeerida Mõdriku-Roela MKA ja projekteeritava Puka metsise püsielupaiga vahele jääva kahe ala loodusväärtusi. Otsus: Ettepanekuga ei arvestata.”

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde



Ettepanekud Valga maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamise eelnõusse

Millal? 3.11.2019

Miks? Keskkonnaameti ettepanek näeb ette arvata kaitse alt välja 1,5 hektarit 189-aastaseid mände, 1,23 hektarit 113-aastaseid mände, 2 hektarit 143-aastaseid mände ja Natura elupaiga 9010*. Nendele muudatustele on EMA kategooriliselt vastu ja leiab, et nimetatud kaitse alt väljaarvamisi ei tohi mingil juhul lubada. Samuti soovib Keskkonnaameti arvata kaitse alt välja 82,8 hektarit põhjusel, et RMK olevat antud aladel juba liiga palju raiunud, mistõttu alal ei ole enam loodusväärtusi säilinud. EMA on täielikult sellise loogika vastu, sest kaitse peab alale jääma vaatamata loodusväärtuste vähenemisele ning nüüd on vaja lasta alal taastuda. Hävitatud loodusväärtused peab RMK aga teiste alade ja liikide parema hoidmise kaudu kompenseerima.

Mis seisus asi on? Tuginedes liigikaitselisele aspektile ja arvestades suurt avalikku huvi jätta Malluste männikud riikliku kaitse alla, otsustas Keskkonnaamet eemaldada männikud Valga maakonna kaitsealuste parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamise määrusest ning selgitas, et männikud jäetakse kaitse alla riigile kuuluva maa ulatuses ja objektile määratakse uus piir. Keskkonnaamet oli nõus korraldama ka mõningaid uusi inventuure alal. Muude ettepanekutega jäeti arvestamata.

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde



Ettepanekud Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõusse

Millal? 28.10.2019

Miks? Keskkonnaamet näeb ette arvata kaitse alt välja 265,7 hektarit ega ole seadnud tähtsaid Natura elupaikasid ja liike kaitse-eesmärkideks. EMA teeb ettepaneku lisada kaitse-eesmärkide hulka Natura elupaik  2180, samuti (tsenseeritud) ning III kategooria kaitsealune liik rabakonn.

KeA ettepanek näeb ette arvata kaitse alt välja sihtkaitsevööndi ala, millelt EMA liikmed tuvastasid Natura elupaigad 9050, 9080* ja 91DO*, paludes sellest johtuvalt kaitse säilitada. Lisaks on KeA-l plaanis arvata kaitse alt välja piiranguvööndi alad, kust kodanikuühendus leidis Natura elupaigad (6450, 9010*, 9050, 9060, 9080* ja 91DO*), samuti (tsenseeritud) ja eraomandis vääriselupaiga. Seetõttu palub EMA neil aladel kaitset säilitada.

Keskkonnaamet viib range kaitsekorraga sihtkaitsevööndist leebemate majanduspiirangutega piiranguvööndisse ka alad, kust EMA leidis Natura elupaiga 9010*, (tsenseeritud), paludes sellest johtuvalt rangem kaitsekord säilitada.

Osa KeA ettepanekust näeb ette ka piiranguvööndi kaitse-eeskirjade karmistamist ning ala muutmist sihtkaitsevööndiks, millise otsuse eest EMA KeA-d igati tunnustab.

Keskkonnaameti ettepanek näeb ette hoida majandamispiirangud leebemad ka siis, kui alal leidub kaitse-eesmärke. EMA teeb aga ettepaneku muuta leebemad piiranguvööndid rangema kaitsekorraga sihtkaitsevööndiks, sest seal asuvad Natura elupaigad (6450, 7110*, 7140, 9010*, 9080* ja 91D0*), (tsenseeritud) ja eraomandis vääriselupaik, mis kõik vajavad paremat kaitset. 

EMA ettepanekute põhjuseks on, et kuigi kehtivad piirangud on liiga leebed, muudetakse neid järk-järgult veelgi leebemaks. Jahipidamine kaitsealal on lubatud, kui välja arvata linnujaht ja jahipidamine sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini. Kodanikuühenduse hinnangul toob selline piirangute pidev leevendamine kaasa Eesti looduskeskkonna üha suurema kahjustamise ning seepärast on EMA selliste muudatuste vastu.

Mis seisus asi on? Keskkonnaamet vastas 7.01.2020, lükates enamiku EMA ettepanekutest tagasi või jättes need esialgse vastuseta. Keskkonnaameti vastusest: “Kaitse-eesmärkide täiendamiseks linnuliikide osas ootame ära Kõrvemaa linnuala haudelinnustiku inventuuri (teostamise aeg 2019–2020) tulemused. Töö teostavad Eesti Ornitoloogiaühingu (edaspidi EOÜ) eksperdid, kes teevad ka inventuuri tulemustest lähtuvalt ettepanekud kaitse-eeskirja eelnõu täiendamiseks. Tõenäoliselt tuleb linnuliikidest lähtuvalt ka vööndipiiri muudatusi, mistõttu ei ole me hetkel valmis Teie esitatud vööndipiiri muutmise ettepanekuid arutama, vaid ootame ära EOÜ ettepanekud. […] Selgitame, et kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt on piiranguvööndis keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, neid lubatakse kasutada ainult põllu- ja õuemaal. See piirang võrreldes kehtiva kaitsekorraga leebemaks ei muutu. Kaitse-eeskirja koostamisel lähtutakse põhimõttest, et kaitsealal peaks olema jahipidamine lubatud, kui see ei kahjusta ala kaitse-eesmärke. Jahipidamine võib olla vajalik mingite kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Näiteks, kui jahipidamine keelata, siis puudub tulevikus võimalus küttida ka väikekiskjaid, kes on otseseks ohuks kaitse-eesmärgiks olevatele metsakanalistele. […] Muudatuste kavandamisel Kõrvemaa MKA-l oleme lähtunud üldisest põhimõttest tagada loodusväärtuste kaitse olemasoleval kaitsealusel objektil. 2014. aastal Euroopa Komisjoni koostatud Eesti Natura 2000 võrgustiku loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide piisavushinnangu järgi on Eestis elupaigatüüpide kaitseks moodustatud alasid piisavalt. Seetõttu ei ole Kõrvemaaga piirnevate alade kaitse alla võtmine elupaigatüüpide kaitseeesmärgil ja loodusala piiride laiendamine loodusdirektiivi elupaigatüüpide kaitseks vajalik ja põhjendatud. Väärtuste kaitset tõhustatakse juba olemasolevatel kaitsealadel, mida Kõrvemaa MKA kaitsekorra muutmisel ka kavandatakse.”

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde



Ettepanekud Võhandu jõe ürgoru kaitseala kaitsekorra uuendamise väljatöötamise kavatsusse

Millal? 25.10.2019

Miks? Keskkonnaameti ettepaneku kohaselt väheneb Võhandu jõe ürgoru kaitseala pindala 712,6 hektarilt 492 hektarile. KeA ei võtnud oma ettepaneku koostamisel arvesse ameti enda tellitud ekspertiisi, millega tehti ettepanek hoopiski laiendada kaitseala 712 hektarilt 940 hektarile. Piire korrigeeritakse põhimõttel, et kaitseala koosseisu jääksid kõrget looduskaitselist väärtust omavad alad. Peamisteks muudatusteks kaitsekorras on see, et keelatakse turberaietest veerraie. Selle asemel lubatakse väikese pindalaga (kuni 0,5 ha suuruseid) lageraieid. Ilma kaitseala valitseja nõusolekuta lubatakse püstitada ehitisi ehitisealuse pinnaga 0-20 m² ja kõrgusega kuni 5 meetrit. Haritava maa parema hooldamise võimaldamiseks lubatakse uue kaitsekorraga biotsiidi, taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist õue- ja põllumaal ning maaparandussüsteemide rajamist.

Kui KeA ettepanek näeb ette leebete majanduspiirangutega piiranguvööndite hoidmist, siis kodanikuühendus teeb ettepaneku kõnealuste alade kaitsekorra karmistamiseks ja nende sihtkaitsevöönditeks muutmist, kuna kõnealustel aladel asuvad Natura elupaigad (3260, 6270*, 6450, 7160, 9010*, 9080*), (tsenseeritud), samuti eraomandis vääriselupaigad, mis vajavad paremat kaitset. Probleemne on, et Keskkonnaamet on jätnud oma ettepanekus mitmed olulised Natura elupaigad ja liigid kaitse-eesmärkidesse arvestamata ega ole teinud väljapakutud sihtkaitsevööndeid projekteeritavaks. Kuna projekteeritavale alale ei saa väljastada metsateatisi, siis teeb EMA ettepaneku moodustada Võhandu kaitsealale projekteeritav(ad) sihtkaitsevöönd(id).

Mis seisus asi on? Keskkonnaamet lükkas enamuse ettepanekutest tagasi, ent mõnede ettepanekutega ka nõustus täielikult või osaliselt. KeA vastusest: “Tegite ettepaneku ühenduse hoidmiseks Palomõisa oja hoiuala ja Võhandu jõe ürgoru kaitseala vahel. Selle ettepanekuga nõustume täielikult ning see on kavas teha siis, kui keskkonnaminister algatab ametlikult kaitse-eeskirja muutmise menetluse. Sel juhul muudetakse samaaegselt ka „Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas“ määrust, millega korrigeeritakse hoiuala piiri, et see oleks jätkuvalt ühendatud kaitsealaga. Täiendame selles osas ka VTK ptk 3.1. / Esitasite ettepaneku, arvata Palomõisa oja hoiuala Võhandu jõe ürgoru kaitseala koosseisu. Palomõisa oja hoiuala kaitse-eesmärk on elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitse, praegune hoiuala kaitsekord on KeA hinnangul piisav kaitse-eesmärgi saavutamiseks. Samas on see ettepanek kaalumist väärt ning teeme seda kaitse-eeskirja muutmise menetluse algatamise korral. / Ettepaneku osas muuta Võhandu jõe ürgorg projekteeritavaks märgime, et seda tehakse kohe kui VTK materjalid on kokku koondatud ja valmis Keskkonnaministeeriumile esitamiseks. Vastavasisuline info saadetakse Keskkonnaagentuuri, kes kannab info projekteeritavate alade kihile.”

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde



Ettepanekud Alliku looduskaitseala moodustamise väljatöötamise kavatsusse

Millal? 24.10.2019

Miks? Keskkonnaameti ettepaneku kohaselt muutub praegune Alliku liigikaitseala Alliku looduskaitsealaks, ala muutub 11,4 ha võrra suuremaks ning tsoneeritakse ühte sihtkaitsevööndisse, milliseid arenguid EMA südamest tervitab. Kodanikuühendus tegi parandusettepanekud järgmises osas: 1. Arvata kaitse alt välja vaid osa Kaitseliidu lasketiir; 2. Keelata jahipidamine Alliku looduskaitsealal; 3. Keelata uue maaparandussüsteemi rajamine ning veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine.  

Mis seisus asi on? Keskkonnaamet nõustus EMA ettepanekuga maaparandussüsteemide rajamise keelamise asjus loodaval kaitsealal. 14. aprillil 2020 aastal andis Keskkonnaamet kodanikuühendusele teada, et peale täiendavat analüüsi nõustub Keskkonnaamet Eesti Metsa Abiks ettepanekuga ning Alliku looduskaitseala moodustamise väljatöötamise kavatsuse kohaselt on Alliku looduskaitsealal uute maaparandussüsteemide rajamine ning veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine keelatud.

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde



Ettepanekud Oja liigikaitseala kaitse alt välja arvamise väljatöötamise kavatsusse

Millal? 14.10.2019

Miks? KeA ettepanek on arvata kaitse alt välja Oja liigikaitseala, mis asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Parika külas. Oja liigikaitseala pindala kattub 66% ulatuses Jamsi metsise püsielupaigaga ja Oja liigikaitseala kaitse alt välja arvamise korral arvatakse tegelikult kaitse alt välja 27,2 ha suurune ala, mis jääb täies ulatuse riigimaale. Kaitse alt arvatakse välja alad, kus enamasti on levinud inimtegevusest tugevasti mõjutatud kuivendatud metsad. EMA teeb ettepaneku: 1. muuta Oja liigikaitseala Oja looduskaitsealaks; 2. muuta Oja LKA vöönditüüp piiranguvööndist sihtkaitsevööndiks; 3. lisada Jamsi xxxxxx PEP Oja looduskaitsealasse; 4. laiendada Oja LKA piire praeguse piiri ääres asuva (RMK mets) natura elupaiga 9080* võrra.

Mis seisus asi on? Keskkonnaamet lükkas EMA ettepanekud täiel määral tagasi (15.11.2019).

Tagasi ettepanekute sisukorra juurde