JÄTKUSUUTLIKKUS

Kas Eesti metsandus on jätkusuutlik?

Hetkel lähtuvad Eesti poliitikud ja ametnikud eeldusest, et kogu metsa juurdekasvu võib ära raiuda. Paraku pole sel eeldusel teaduslikku kinnitust, sest kogu juurdekasv ei ole võrdne kasutatava juurdekasvuga. Hulk juurde kasvavat metsa jõuab raieküpsesse vanusesse alles aastakümnete pärast. Samuti ei võta riiklikud ametkonnad oma arvutustes arvesse, et osa juurdekasvust toimub kaitsealadel.

Eesti metsade jätkusuutlik raiemaht on ametlike arvutuste põhjal 8,4 miljonit tihumeetrit aastas ning riigimetsa puhul alla 2,7 miljoni tihumeetri aastas. 1996. aastal ütles praegune Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar (toona metsanduse arenguprogrammi koordinaator), et 8 miljonit tihumeetrit aastas tagab meie metsade säilivuse. Toona lubas Onemar selle ülempiiri ka fikseerida.

Raiemahud kasvavad
Ometi oli Eesti metsade raiemaht ametliku statistika järgi 2015. aastal 10,1 ja 2016. aastal lausa 11,3 miljonit tihumeetrit. 2017. aasta raiemahtu pole veel välja arvutatud, kuid juba praegu on teada, et puidutööstus tõusis sel aastal Eesti suurimaks majandussektoriks ning purustatud sai ka puidu ekspordirekord.
Mida kauem üle säästliku normi raiutakse, seda enam kasvab ühiskondlik „võlg“ puidu kogutagavara ees, mis tähendab, et praegune üleraie käib tulevikuressursi arvelt. Mida selline tegevus meie elukeskkonnale kaasa toob, seda saab näidata vaid aeg, kuid metsaliikide olukorra pidev halvenemine ning maainimeste laialdane rahulolematus on juba praegu tõsiseks ohumärgiks muutunud.