HOIA RAIERAHU 15.03-31.07

 

Aktiivseim lindude, eriti metsalindude pesitsusaeg jääb ajavahemikku 15.03- 15.07, seepärast toetab liikumine Eesti Metsa Abiks (EMA) Keskkonnaameti üleskutset pidada sellel eriti tundlikul ajal raierahu.

Linnustik ja loomastik on meie ökosüsteemi oluline osa ja seda pidevalt kahjustades ja hävitades tekitame pikemas perspektiivis oma elukeskkonnas suuri muutusi ja tasakaalutust. Linnud ja nende liigirikkuse hoidmine Eestis mõjutab linnupopulatsioone üle kogu maailma.

Iga südametunnistusega ja meie loodusest ning liigirikkusest hooliv inimene peaks selleks ajaks peatama metsatööd ja suuremad hooldustööd, et vältida lindude ja väikeloomade häirimist või nende poegade hukkumist.

 

Mida teha, kui satud pesitsevaid linde ohustava raie peale?

  • Pesitsusperioodil ja poegade kasvatamise ajal linde häiriva tegevuse avastamisel palu teo toimepanijal tegevus lõpetada ja informeeri teda sellest, et tegevus on Eestis kehtiva seadusandlusega vastuolus
  • Pesitsusperioodil linnupesade või elupaiga rüüstamisest teata esmasena Keskkonnainspektsiooni telefonile 1313 ja palu neil kohale tulla ja seadusevastane tegevus peatada
  • Kui metsamajandaja korraldustele ei reageeri ja KKI rikkujat vastutusele ei võta, siis teavita EMA abi@emaliikumine.ee või 56711615
  • Kui leiad andmeid, et tegemist võib olla kaitsealuse liigiga, siis informeeri olukorrast ka Kotkaklubi (telefon: 5302 1377, e-post: klubi@kotkas.ee), Ornitoloogiaühingut (telefon: 742 2195, e-post: eoy@eoy.ee) ja EMA (e-post: abi@emaliikumine.ee, tel.56711615). Pea meeles, et kaitsealuse liigi asukohta kusagil mujal avalikustada ei tohi


EMA kutsub üles andma oma panust meie looduse kaitsel ning lööma aktiivselt kaasa lindude ja
loomade päästmisel nende jaoks kõige abitumal ajal, et nad ei hukkuks harvesteride rataste all ja nende pesad ei saaks lömastatud langevate puude tõttu.

 

Miks on raierahu pidamine vajalik?

  • Hoiad raierahu, hoiad elu! Foto autor Karl Adami

    Eesti metsades pesitseb 228 linnuliiki, millest 96 on metsalinnud ehk kokku 12 miljonit linnupaari. Lindude häirimine ja nende pesakondade hävitamine pesitsusperioodil suurendab juba ohtu sattunud liikide täielikku väljasuremist ning halvendab ka teiste liikide elujõulisust

  • Eestis hukkub igal aastal kümneid tuhandeid linnupaare suures osas just pesitsusperioodil tehtavate raiete ja hooldustööde ning niitmiste tõttu
  • Linnustiku kaitse ei ole ainult kohaliku tähtsusega teema, vaid globaalne, kuna suur osa pesitsevatest ja raierahu puudumise all kannatavatest lindudest on rändlinnud ning nende halb käekäik pesitsemise ajal mõjutab kogu maailma liigirikkust
  • Suurimad metsalinnustiku ohustajad on kliimamuutused, vanade metsade kadu, kaitse puudumine erametsades ja kevadsuvised raied
  • Kevadsuvised raied ja muud hooldustööd mõjutavad ka suurt hulka teisi metsaloomi ja -liike, kelle poegade kasvatamine häirimise tõttu nurjub või kelle pojad hukkuvad metsatööde käigus
  • Kevadsuvistest raietest loobumine aitab tõkestada ka juurepessi levikut kuusikutes ja männikutes, samuti on talveperioodil varutud puidu kvaliteet parem ning talvine raie kahjustab vähem pinnast. Metsateadlane Ivar Etverk on suvist raiet nimetanud üheks metsa seisundile kõige ohtlikumaks töövõtteks
    Esitatud väited baseeruvad teaduslikel uuringutel ja seiretel

 

Raierahu toetavad seadused:

  • Metsaseadus (§2 üldine eesmärk)
    Metsaomanik on kohustatud majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi, ei kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ega metsa uuendamise tingimusi, ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning on koosõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega.
  • Looduskaitseseadus (§55 isendi surmamine, kahjustamine või häirimine)
    Keelatud on looduslikult esinevate lindude:
    1) pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel;
    2) tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul, millal häirimisest tuleb kirjalikult teatada Keskkonnaametile hiljemalt üks tööpäev pärast häirimist, käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhul Keskkonnaameti loa alusel ja käesoleva seaduse § 58 lõikes 7 sätestatud juhul.
  • Põhiseadus (§5)
    Eesti loodusvarad ja loodusressurssid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada
    säästlikult.
  • EL-i Linnudirektiiv, mille kohaselt:
    • suure osa liikmesriikide Euroopa territooriumil looduslikult esinevate linnuliikide arvukus väheneb ja mõnel juhul väga kiiresti;
    • selline vähenemine kujutab endast tõsist ohtu looduskeskkonna kaitsele, eelkõige bioloogilise tasakaalu ohustamise tõttu;
    • liikmesriikide Euroopa territooriumil looduslikult esinevad linnuliigid on peamiselt rändliigid; need liigid moodustavad ühispärandi ja tõhus linnukaitse on üldjuhul mitmeid riike hõlmav keskkonnaprobleem, millega kaasneb ühine vastutus;
    • Euroopa Ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalane tegevusprogramm kutsub üles võtma lindude kaitseks erimeetmeid; võetavaid meetmeid tuleb kohaldada mitmesuguste lindude arvukust mõjutavate tegurite suhtes nagu inimtegevuse tagajärjed, milleks on eelkõige lindude elupaikade hävitamine ja saastamine, samuti lindude püüdmine ja tapmine inimese poolt ning sellega kaasnev kaubandus.

 

Loe lisaks:

 

Seotud teemad:

 

Eesti Metsa Abiks koordinaatorid konsulteerisid käesolevaid materjale kokku pannes erialaspetsialistidega Kotkaklubist, Eesti Ornitoloogiaühingust, Tartu Ülikoolist ja Keskkonnaministeeriumist