ET METSA JÄTKUKS KÕIGILE

Kirjutatud Äripäeva tellimusel ning seal ka avaldatud

Eesti ühiskonnas lõõmav metsapoliitika kriitika on pea sama vana, kui iseseisev metsapoliitika ise, ning ka kaebuste põhisisu on sama: Eesti metsapoliitika ei täida Metsaseaduse eesmärki, milleks on „tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine“, kusjuures „metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse.“1 Saab viidata ka säästva ehk jätkusuutliku arengu kontseptsioonile laiemalt nagu see ÜRO moodustatud Brundtlandi komisjonis välja töötati: säästlikkus tähendab niisugust praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamist, mis ei tee seda tulevaste põlvkondade vajaduste arvelt.2

Peaetteheiteks meie metsapoliitikale on selle hoolimatus loodusliku mitmekesisuse suhtes. Seadust muudetakse raiemahtude suurendamiseks ja puidutööstuse edendamiseks, piirangud aiva leebuvad, raiuda võib järjest enam. Looduskaitselisi aspekte eiratakse ja ministeeriumi kaasamisprotsessi on säästva suuna edendajate hulgas nimetatud näiliseks või kombetäitmiseks.3

Küsimus pole raiumises kui sellises, metsi saab ka väga vastutustundlikult majandada, vaid liiga kiires, hoolimatus ja ahnes lageraiebuumis ühes metsavarumistehnika revolutsioneerumisega. Ülemullu puhkenud metsasõja ajendiks oli eelkõige see, et keskkonnaministeerium andis tööstusele kuuse raievanust alandades umbes miljon tihumeetrit tooret juurde, aga kompensatsiooniks antavate uute laane- ja salumetsade kaitsealadega – mis oli ka arengukavaline kohustus – üritas pettust teha – öelda, et annab, aga paberitest välja jätta. Pretensioonide tekkides poeti absurdse süüdistuse taha, et hoopis EKO-d ise olevat kokkuleppest taganenud.4 Ühiskonna ägeda protesti tõttu on need kaitsealad küll viimaks moodustamisel, ent veerand neist on hetkel raiesmiku vormis.

Seost raiemahu tõusu ja elurikkuse kuhtumise vahel inäitlkustab lendorava allakäik Eesti metsades. Nende asuala on 25 aastaga kuus korda kahanenud, kusjuures üheks selle põhjuseks loevad spetsialistid Estonian Celli ehk Kunda tselluloositehase rajamist. Kõnealune tehas tarbib suurtes kogustes haavapuitu, lendorav aga vajab eluks just vanu haavikuid. Riik venitas lendorava kaitsemeetmete rakendamisega samuti pikki aastaid, ja nii saabki tulemuseks meie loodusteadlaste poolt tehtud ennustuse, et lendorav võib Eesti metsadest juba 2020 aastaks kaduda.

Slaid Rainer Kuuba ettekandest “Metsapoliitika on omadega metsas” Teaduste Akadeemia Looduskaitsekomisjoni 55. teabepäeval “Seadus ja teadus metsas”, 13. detsembril 2017

Ökoloogidele on lendorav aga metsade tervisliku seisundi indikaatoriks, sest tundlikumate liikide halb seisukord viitab koosluse üldisele häiritusele. Ka mitmete vanade kuusikute indikaatorliikide (erinevad puiduseened) olukord on halb – EMÜ metsakasvatuse vanemteaduri Raul Rosenvaldi andmetel on viimastel aastatel Eestis kuuske selgelt üle raiutud,5 metsamajandaja ja maastikuökoloog Rainer Kuuba on aga osutanud, et viimase kümnekonna aastaga oleme suutnud 80 aasta vanustest majandatavatest kuusikutest 25% lagedaks tõmmata.6 Praegune metsaseadus lubaks maha raiuda kõik küpsekssaanud majandatavad kuusikud, paraku ei arvesta seadus aja kui mõõtmega. Puudesse talletunud aastakümneid rahaga tagasi ei teeni ning kui looduskaitsealadest saavad tillukesed reservaadid keset põlvekõrguseid metsi, siis lõigatakse metsaelustiku soonestik piltlikult öeldes läbi ning üha enam liike närbub.

Olukorra kriitilisust leevendaks Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni hiljuti välja käidud ettepaneku rakendamine — „Säästva arengu seadus näeb ette, et taastuva loodusvara osas tuleb määrata selle kriitiline varu (puuliigi raieküpsete puistute pindala püsiva suurusena) ja kasutatav varu (seda püsisuurust iga-aastaste lisandumiste arvel ületav pindala). Metsade osas seda seni tehtud ei ole, kuid selle määramine on vajalik.“7

Valjuks on paisunud ka tavakodaniku kaebehääl, kelle huve peaks esindama säästva metsandusmudeli sotsiaalosa – tegelikult keskkonnast mahajäetumgi valdkond. Kodanike huvid käivad pigem ökoloogide kui töösturite sammu. Hetkeks on loodusliku pühapaiga parimaks kaitseks asukoht looduskaitsealal, sest muidu võib see ära majandatud saada. Ka maaelaniku soov oma maja tuule-, lume- või müravarju säilitada, harjunud jalutusradu käia või marju ja seeni korjata soosib pigem metsade säilitamist, kui nende lageraiet. Meelsusuuring 2006. aastast näitas, et inimeste huvi kodukandi metsade saatuse ning ka looduslike pühapaikade vastu on suur – seda esines lausa 2/3 küsitletutest.8

Ka majandusringkondade seisukohad metsakasutuse intensiivsuse osas lahknevad. Näiteks üks suuremaid Eesti kapitalil põhinevatest metsafirmadest, Lignator/Multiland, on soovitanud ministeeriumil lageraielangi maksimumpindala vähendada ning suhtunud kuuskede raievanuse langetamise plaani taunivalt.9 Ilmselt on kodumaiste ettevõtjate säästlike seisukohtade ajendiks mure oma äriperspektiivide kahanemise pärast 30 aasta lõikes.10 Rääkimata turismiettevõtjaist, kelle äride tuleviku RMK tugevnev raiesurve piiranguvööndi kaitsealadele otsesesse ohtu seab.11 Mures on ka mesinikud, sest intensiivmetsandus vaesestab järk-järgult mesilaste korjemaad, hävitades häid õitsetaimi. Sellised põlised metsaliigid nagu remmelgad, lepad ja pärnad raiutakse välja, asemele aga istutatakse eelkõige kuuske, kaske ja mändi.

Probleemijada läheb ikka süngemaks, mida põhjalikumalt Eesti metsandusse süveneda. TÜ looduskaitsebioloogide rühm avastas oma kontrolluuringut tehes igalt teiselt langilt mingi nõuetevastase eksimuse,12 mis tähendab, et tihti ei vaevuta täitma olemasolevaidki piiranguid. Keskkonnainspektsioon on aga alamotiveeritud ning -mehitatud, et pidevaid rikkumisi tuvastada ning nende eest ka vastutusele võtta. Keskkonnaamet aga menetleb metsateatisi poolautomaatse meetodiga, mis tähendab, et alatihti väljastatakse puuduliku õigusliku alusega teatisi.

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks ettepanek meie metsade olukorra parandamisel puudutab eelkõige seaduste täitmise tagamise vajadust ning raietegevuse vastavusse viimist põhiseaduse ja säästva arengu seadusega. On selge, et seaduse täitmisega kaasneb ka raiemahtude langus, ent tasub meeles hoida, et säästva printsiibi rakendamise eesmärgiks pole mitte puidutööstuse kiusamine, vaid tuleva põlve tulevikuväljavaadete tagamine.

Briti antropoloog Mary Douglas on öelnud, et kõigi aegade institutsioonid on ühesugused – nad ei taha muutuda, kuid annavad tugevale survele järele.

 

__________________________________________________________________

1Metsaseadus § 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/126012018011?leiaKehtiv

2Report of the World Commission on Environment and Development: Our Common Future http://www.un-documents.net/wced-ocf.htm

3Liis Kuresoo „Läbirääkija või soojapuhur?“ Postimees, 6. märts 2013

4Linda-Mari Väli „Riigi laastav ja silmakirjalik metsanduspoliitika ehk miks me korraldame reedel piketi metsaseaduse muudatuste vastu“ Eesti Päevaleht, 15. detsember 2016

5Eesti Teaduste Akadeemias 27. juunil 2017.a toimunud seminaril „Eesti puidukeemia perspektiivid“ tõstatatud probleemidest kokkuvõtete tegemiseks moodustatud komisjoni aruanne – Puiduressurss puidurafineerimistehase jaoks ja tehase võimalik mõju Eesti raiemahtudele, Raul Rosenvald (Eesti Maaülikool) http://www.akadeemia.ee/_repository/file/TEGEVUS/YRITUSED%202017/Puidukeemia_2017.pdf

6Rainer Kuuba „Keskkonnaministeerium lõpetagu avalikkuse lollitamine“, Postimees, 30. mai 2017 https://arvamus.postimees.ee/4129493/rainer-kuuba-keskkonnaministeerium-lopetagu-avalikkuse-lollitamine

7„Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon“ märgukiri „Metsanduse olukorrast“, 22.01.2018 http://www.zbi.ee/talkk/materjalid/Eesti%20TA%20LKK%20margukiri%20metsandusest.pdf

8Metsaväärtused, metsahoiakud ja säästlik metsakasutus Küsitlusuuringu aruanne, A. Ojala, G. Tamm, 2006

9Nils Niitra, „Metsatöösturite lobi survestab aina rohkem raiuma“, Postimees, 15. detsember 2016

10Linda-Mari Väli „Riigi laastav ja silmakirjalik metsanduspoliitika ehk miks me korraldame reedel piketi metsaseaduse muudatuste vastu“ Eesti Päevaleht, 15. detsember 2016

11Meelika Sander-Sõrmus „ERIARVAMUS: Metsapoliitika ei arvesta turismisektori vajadustega“, 3. märts 2017 http://www.pollumajandus.ee/uudised/2017/03/03/eriarvamus-metsapoliitika-ei-arvesta-turismisektori-vajadustega

12Randel Kreitzberg „Looduskaitsebioloog lükkab ümber riikliku metsastatistika väited“, ERR-i Novaator, 25.10.2017

„https://novaator.err.ee/638586/looduskaitsebioloog-lukkab-umber-riikliku-metsastatistika-vaite