EMA TV

EMA TV on kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) loodushariduslik ja metsandusuudistest teavitav meediakanal. Alates 2020 aasta sügisest ilmub iga kuu vähemalt kaks teleklippi, et hoida nii Eesti kui muude maade rahvaid meie metsaasjadega paremini kursis. Jälgige meid ja aidake infot levitada, et teadmine metsandusprobleemidest ja poliitilise muutuse vajadusest jõuaks üha laiemate massideni!

Noorte kliimaliikumise Fridays for Future üks eestvedaja Henri Holtsmeier tutvustab noorte kliimaorganisatsiooni ja ülepea kliimaprobleemi ulatust ning põhjuseid. Holtsmeier räägib ka sellest, kuidas kliimanoorte eesmärgid kattuvad metsaliikumise eesmärkidega. Kliimamuutuste teadvustajad on nii puidu masspõletamise kui üleraie vastu, tunnistades ka metsakuivenduse negatiivset mõju meie maale ja kliimamuutustega toime tulemisel.

SAKU ELANIKUD KOONDUVAD KOHALIKE METSADE KAITSEKS: septembri lõpus alustas Riigimetsa Majandamise Keskus RMK lageraietega Saku aleviku põhjaosa metsades lageraieid. Kohalikud elanikud pöördusid kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) poole, et leida nõu ja abi ohtu sattunud metsade päästmiseks. EMA julgustusel ja nõustamisel moodustasid kohalikud elanikud eesotsas majandusteadlase ja volikogu poliitiku Ivar Raigiga MTÜ Saku Metsa Kaitseks.

Harrastuskalamees Madis Messimas räägib, kuidas pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja maaparandussüsteemide hooletusse jätmist 90ndatel hakkasid Eesti jõgede kalavarud ning elustik taastuma. Paraku hakkas olukord Euroopa Liitu astudes taas halvenema, kuna EL-i maksumaksjate raha eest hakati NSV Liidu ajal rajatud kuivendustaristut uuesti taastama.

MAGEVEE RAISKAMINE: harrastuskalamees Madis Messimas on riiklike andmete põhjal kokku arvutanud, et kuivendussüsteemide toimeala pindala on 3,8 kordne Peipsi, Lämmi ja Pihkva järve pindala, mis omakorda näitab, kui suurel hulgal juhitakse meie sadevett ilma igasuguse muu kasutuseta kraavide kaudu otse jõgedesse ja merre. Seetõttu piisabki vaid paarinädalasest suvisest põuast, et üle kogu Eesti hakkaksid kaevud kuivama ja metsad põlema.

KRAAVITAMISE JÄRELMÕJUD: EMA vee- ja kalandusprogrammi koordinaator Madis Messimas näitab Umbusi jões sumbates, kuidas on rikutud jõe loomulik säng ja kulgemine ning kuidas kraavid kannavad allikatekkelise jõe aluselisse vette täiesti vastandlikku happelise koostisega vett, mis kahjustab jõevee koostist ja elukeskkonda.

METSAKUIVENDUSE MÕJUD VEESTIKULE: harrastuskalamees Madis Messimas räägib EMA TV-s metsakuivenduse käigus kaevatud kraavide negatiivsest mõjust jõgede veerežiimile, mille käigus jõgede loomulik veeringlus rikutakse, kahjustades niimoodi meie vete elu- ja kalarikkust.

RMK metsakuivendus kui probleem: EMA vee- ja kalandusprogrammi koordinaator Madis Messimas räägib EMA TV-s laiemale avalikkusele vähem tuntud metsaprobleemist, nimelt metsade liigsest kuivendamisest ja selle mõjudest nii metsa- kui veekeskkonnale. Liigne kuivendamine on üha suuremaks teguriks metsade loomuliku veerežiimi rikkumisel ning veestiku reostamisel.

Metsamees Mati Sepp selgitab möödunud kevadel lahvatanud üraskiprobleemi taustaks, et ega see “kõige väiksem metsamees” olukorras nii väga süüdi polegi – pigem on tegemist riigi poolsete vigadega, mis olukorra sedavõrd hulluks on eskaleerinud. Kui me tahame olukorda metsas parandada, peame lõpetama lihttööliste süüdistamise ja lahendama probleeme kõrgeimalt tasandilt.

Metsamees Mati Sepp räägib RMK metsamajanduslikest vigadest üraskitõrjel, kuna riigimetsa majandajad on üraskikahjustuste sagenemisele kas teadmatusest või hoolimatusest vastanud järjekordsete metsamajanduslike vigade teostamisega, nimetades seda tegevust Eesti metsade päästmiseks kuuse-kooreüraski käest.

EMA vastus FSC säästva metsanduse sertifikaadi kontrollorganisatsioonile Nepcon: Eesti metsaprobleem on Euroopa suurimaid ja selle eiramine Nepconi poolt näitab organisatsiooni sobimatust praegusele ametikohale. Vastuses mõistetakse hukka NEPConi seisukoht, et Eesti metsanduses suuremaid probleeme ei esine (inglise keeles).

Kodanike tervitus iseseisvuspäevaks 20.08.2020: me ei saa ega tohi enam vaiki jääda! Eesti metsa- ja loodushoiupoliitika peab kodanike ühises koostöös muutuma. Sõna võtavad kultuuritegelane Emil Rutiku, loodusgiid Liina Steinberg, metsamesinik Eha Metsallik, metsainsener Leo Filippov, kunstnik Piret Räni ja püsimetsanduse edendaja Mattias Luha.

Mattias Luha kutse 16.08.2020 metsameeleavaldusele: Püsimetsaühistu üks asutajaliige ja Luua metsanduskooli õpilane Mattias Luha sellest, kuidas meie metsandus peaks põhinema kaasaegsel teadus- ja metsakasvatusel, et juhtida meie metsandust jätkusuutmatult ummikrajalt tagasi säästliku ja rahva ning riigiga tervikuna arvestava poliitikaga.

Piret Räni kutse 16.08.2020 metsameeleavaldusele: kunstnik Piret Räni räägib, kuidas looduskaitse on olnud tema jaoks elementaarses seoses riigi ja rahva iseseisvumisega fosforiidisõja päevilt alates. Viimastel aastatel on Ränini jõudnud aga teadmine, et ehkki riiklik iseseisvus sai loodud selleks, et teostada meie maast ja rahvast hoolivat poliitikat, siis on olukord praeguseks hetkeks kardinaalselt muutunud.

Leo Filippovi kutse 16.08.2020 metsameeleavaldusele: metsakasvatusinsener Leo Filippov räägib, kuidas viimaste aastakümnete jooksul riigi juhatusel tehtud metsamajanduslikest vigadest, mis jäävad järgnevaid põlvkondi kummitama veel aastasadadeks. Filippovi teadmised põhinevad aastakümnete pikkusel metsakasvatuskogemusel.

Eha Metsalliku kutse 16.08.2020 metsameeleavaldusele: metsamesinik Eha Metsallik räägib, kuidas tema oma igapäevaelus ja töös laastavate lageraiete ökoloogiliste ja liigirikkust kahjustavate mõjudega kokku puutub. Metsalliku silme all on toimunud looduskeskkonna pidev vaesumine, mis on maainimestele süveneva mure allikaks.

Emil Rutiku kutse 16.08.2020 metsameeleavaldusele: käesolevas klipis räägib kultuuritegelane Emil Rutiku meie sidemest metsaga ja selle sideme olulisusest, kuna mets on meile nii toidulauaks, puiduga varundajaks kui ka kultuurikeskmeks, kutsudes inimesi osalema 16. augustil toimunud meeleavaldustesarja.

EMA selgitab: miks peab heaperemehelik metsaomanik kevadsuvisel perioodil raierahu? Eestis pesitseb 229 linnuliiki, kellest üle saja on metsalinnud. Lindude pesitsemine algab enamasti märtsi alguses ja kestab kuni augusti lõpuni. Ühel hektaril metsasel alal pesitseb keskmiselt 3-4 paari linde. Loodus- ja põlismetsades aga on pesitsejaid keskmiselt 11 paari hektari kohta.

EMA selgitab: mida teha, kui satud linde hävitavatele metsatöödele? Jälgi raiutavat ala ning tuvasta alal reaalne linnu pesitsuskoht või ärevad vanalinnud. Informeeri raie teostajat faktist, et alal on käsil lindude pesitsemine. Kui raie teostaja raietegevust ei peata, siis tuleb pöörduda Keskkonnainspektsiooni poole lühinumbril 1313 juba konkreetse pesitsuse hävitamise või häirimise asjus.

EMA selgitab: miks me ootame Keskkonnaministeeriumilt lindude kaitseks enamat? Kevadsuvisel ajal tehtavate raiete ja hooldustööde kohta on üldiselt teada, et tööde käigus hukkuvad pesitsevad linnud, seepärast aitab Keskkonnaministeerium selliseid raieid lubades kaasa looduskaitseseaduse rikkumisele. 2018. aasta kevadsuvel hukkus raietööde käigus umbes 84 000 linnupoega.

Metsise abiks ja mängualade kaitseks: metsise mänguala lageraieplaan Ida-Virumaal Lüganuse vallas kaitsealuse linnuliigi elupaigas on otseselt vastuolus 2015. aastal keskkonnaministri poolt kinnitatud metsise kaitse tegevuskavaga, mis tunnistab lageraiete negatiivset mõju metsisele, rõhutades mõju olulisust lindude mängualadel.

Lageraied hävitavad loodusväärtusi: EMA toimkond uuris kuue kaitsealuse nahkhiire elupaigaks oleva jõesaare lagedaks raiumist. Raie teostati suve jooksul ning nahkhiirte kohta on teada, et nende ohustatuse põhjuseks on sobivate, seest õõnsate pesapuude vähenemine. Lagedaks raiutud saar asub Natura 2000 kaitse all olevas Pärnu jões.

Kose rahvas seisab lageraiete vastu aleviku riigimetsades: möödunud aasta lõpul alustas Riigimetsa Majandamise Keskus Kose metsades ulatuslike raiekavade ellu viimist. Kohalikud elanikud võtsid ühendust kodanikuühendusega Eesti Metsa Abiks ja üheskoos suudeti raied peatada – ometi on nende jätkamine vaid aja küsimus.

Ohtu rahvas seisab küla keskel asuva Pihu metsa lageraie vastu: 24. oktoobril 2019 kohtus RMK kohalike elanikega Pihu metsa serval, et informeerida kohalikke sellest, kuidas ja millal RMK raiuda tahab. Kohalikud elanikud on aga raietele täielikult vastu, leides, et tegemist on kõrge kultuurilise väärtusega ja nii lähemal kui kaugemal elavate inimeste poolt kasutatava virgestusmetsana.

Kutse 21.03.2020 metsameeleavaldusele: EMA kutsub kõiki metsast hoolivaid inimesi 21. märtsil kell 12 algavale kõnekoosoleku ja muusikaliste etteastetega peresõbralikule meeleavaldusele, mille algatajaks ja eestvedajaks on kodanikuühendus Päästame Eesti Metsad (PEM). PEM on EMA liitlane säästva metsapoliitika kodanikuliikumises.

Kampaania “Lageraied ajalukku” teavitusklipp: 2017. aastal väljastas Keskkonnaamet lageraielube 55 000 hektarile – see on sama palju kui pool Hiiumaad.  Samal ajal on vanad metsad koduks enamusele Eestis elavatele ohustatud liikidele. Ohustatud on lendorav, metsis, must toonekurg, kakulised ja teised vana metsa liigid. Ka hävitavad lageraied inimeste kodumetsi ja looduslikke pühapaikasid.

Сплошные вырубки в историю: В 2017 году Keskkonnaamet (Департамент Oкружающей Cреды) выдал разрешение на сплошную вырубку леса на 55 000 гектарах. Это составляет до половины острова Хийумаа. Старые леса являются родным домом большинству находящихся в опасности видов, обитающих в Эстонии (“Lageraied ajalukku!” kampaaniaklipp vene keeles).

Kui pead EMA TV teavitustööd oluliseks, hakka püsiannetajaks: sinu panus loeb!
Ühekordse annetuse rekvisiidid:

MTÜ EESTI METSA ABIKS EE667700771002643778
BIC/SWIFT LHVBEE22