EMA SUVELAAGER 2019 23.-25. AUGUSTIL LUITEMAAL

EMA suvelaager tõi kohale KKI, vabaühendused ja teadlasi nii meilt kui mujalt

EMA tänavuaastane suvelõpulaager leidis aset juba kolmandat korda, tuues kokku metsakaitseaktiviste üle Eesti, samuti sarnaste püüdlustega vabaühendusi ja metsandusspetsialiste. Kolm päeva täis koolitusi, loenguid, seminare ja looduses luusimist leidis aset ornitoloogi ja looduskaitsja Mati Kose lahkel võõrustamisel Luitemaa looduskaitsealal, maalilise vaatega taluõuelt otse rannaniidul mäletsevale veisekarjale. Just rannaniidud on ühtlasi ka Luitemaa looduskaitseala uhkuseks, pakkudes poollooduslike, karjatatavate kooslustena arvukaid elupaikasid lugematutele taime- ja loomaliikidele.

Keskkonnainspektsiooni inspektor Priit Langi näitab metsakaitsjatele, kuidas kasutada Bitterlichi lihtrelaskoopi metsa täiuse mõõtmiseks.
Peopesal üks versioon lihtrelaskoobist, selle all EMA aktivist Anna Vainu veidi teistsuguse relaskoobiga mõõtmishoos

KKI ja EMA koostööpotentsiaal: parem ülevaade metsapraktikate seadustele vastavusest
Reedene metsahariduspäev algas Keskkonnainspektsiooni (KKI) looduskaitse osakonna juhi Uno Luhti ja Raplamaa piirkonna inspektori Priit Langi saabumisega laagripaika. Järgnevate tundide jooksul andsid KKI spetsialistid EMA-le ülevaate sellest, mida ja millises järjekorras metsaraiete puhul kontrollida, tegemaks kindlaks, kas raie on seadustega kooskõlas. Põhjaliku koolituse ja veel pikema mõttevahetuse järel jõuti ka metsa, kus tegevinspektor Langi õpetas huvilised lihtrelaskoobiga metsa täiust mõõtma, andes EMAdele sellega esmase maitse inspektori töö olemusest.

Suurem osa metsainspektori töödest on vabatahtlikele metsavahtidele jõukohased, vaja on vaid spetsiifilist eelkoolitust ning metsapraktikat, mida EMA ja Keskkonnainspektsiooni koostöö kaudu nüüdsest pühendunumatele huvilistele ka pakkuda saab. Kõik, kes soovivad panustada vabatahtlike metsavahtide võrgustiku üles ehitamisesse ja toimimisse, on oodatud EMA-ga sel teemal ühendust võtma abi@eestimetsaabiks.ee

Vabatahtlikuks metsavahiks olemine aitab omandada praktilisi teadmisi Keskkonnainspektsiooni tööst ning aidata ka raierikkumiste tuvastamisel, sest suure tõenäosusega jäävad paljud rikkumised praegusel intensiivse raiumise ajal avastamata, kuna Keskkonnainspektsioonile jääb muude kohustuste kõrvalt suhteliselt vähe ressursse metsaraiete järelvalveks. Lünklik teadmine meie metsades toimuvate raiepraktikate kohta annab järelvalve vähendamise pooldajatele argumendi veelgi suuremaks järelvalve vähendamiseks, ehkki tegelikkuses ei tähenda vähene informatsioon mitte probleemide puudumist, vaid puudulikku ülevaadet toimuvast. Seepärast annavad vabatahtlikud metsavahid olulise panuse info kogumisse, omandades kitsaskohtade ilmnemisel sellega ka poliitilise tähtsuse, kuna just meil on võimalik osutada probleemidele, mis muidu tähelepanuta jääksid, nõudes sellega ka olukorra parandamist ja suuremat riiklikku järelvalvet.





Metsamajanduskraadiga keskkonnakorraldaja Sven Valler andis lühiülevaate enimlevinud puuliikudest Eestis ja nende kasvutingimustest

Raie iseloom määrab ka metsa uuendamise viisi
Keskkonnainspektsiooni koolitusele järgnes metsamajandusharidusega keskkonnakorraldaja Sven Valleri loeng klassikalisest metsauuendusest, andes ülevaate Eesti levinuimate puuliikide (kask, kuusk, mänd, lepp ja haab) kasvutingimustest ning istutuspraktikatest. Samas tõdeti sedagi, et metsade uuendamise praktikad sõltuvad paljuski sellest, millised tööd uuendamise vajadusele on eelnenud. Lage- ja valikraiel on suur vahe, kuna ühega võetakse peaaegu täiesti paljaks suur maa-ala, teisega aga ainult valitud salu, mõnikord ainult üks või kaks puud.

Raie intensiivsusest ning kasutatavast tehnikast – mis võib varieeruda massiivsetest väljaveotraktoritest ja harvesteridest saemeeste ning hobusega tehtava väljaveoni – sõltub omakorda, kui palju alusmetsa kahjustati ning kui palju jäi terveks looduslikele uuenemisele. Püsimetsandus näeb juba oma praktilise külje tõttu ette pigem loodusliku uuendamise soodustamist ja üksikute, valitud puude istutamist, aga mitte hiiglaslike üheliigiliste puuistandike rajamist, mida peab esimesed aastad peale istutamist ka lõikuritega intensiivselt hooldama.

Koostööseminar tõi kokku arvukalt vabaühendusi
Laupäev algas talgutöödega rannaniidul, peale mida kogunesid kokku kutsutud partnerorganisatsioonid. Kohal olid Haapsalu metsade kaitseks tegutsev Roheline Läänemaa, värskelt tekkinud, aga juba suure professionaalsusega silma paistnud Estwatch, üliõpilasi koondav Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, noorte kliimaproteste organiseeriv Fridays For Future, rahumeelset, aga nö “eeskirjadega vastuollu” minevat protestitaktikat propageeriv Extinction Rebellion, maausulisi ja looduspärandi kaitsjaid koondav Maavalla Koda, kihelkondade koostöövõrgustiku poole püüdlev Maakogu ja kohaliku tasandi ühemeheorganisatsioon Harkust. Esindatud oli ka Erakond Eestimaa Rohelised ning väikese hilinemisega jõudis laagrisse ka metsalindude kaitsja Kotkaklubi.

Maastikuökoloog Aveliina Helm (all paremal) ning kokkutulnud vabaühendused arutlesid üheskoos, kuidas parandada koostööd jätkusuutlikuma ja lootustandvama maailma saavutamise nimel

Tutvumisringi järgset koostööseminari juhatas Tartu Ülikooli maastikuökoloog Aveliina Helm, kes leidis, et kokkutulnud vabaühendustel on äärmiselt oluline roll käimasoleva, pidenevalt süveneva kriisiga toime tulemiseks. Helmi sõnul on vabaühenduste rolliks kogukondade ette valmistamine ning inimeste hoiatamine, aga samavõrra tähtis on ka positiivsete tulevikustsenaariumite välja pakkumine, toimivate koostöövõrgustike loomine ning nii poliitikute kui avalikkuse valgustamine huvirühmade valukohtadest, et toimuks võimalikult kiire poliitiline muutus oluliselt loodussäästvama ja ressursse hoidlikumalt kasutava majandamise suunal.

Ühiselt nenditi, et organisatsioonidele ja ühendustele on vaja mingisugust vihmavarjulaadset väljundit, teiste sõnadega ühendavat väärtuste süsteemi, mis sisendab aukartust ja arusaamist looduse ees. Ehkki kokku tulnud organisatsioonid tegutsevad detailide tasandil justkui erinevate asjadega ning omavad tulemuse saavutamiseks ka erinevaid taktikaid, on kõigil samal ajal ka ühisosa, mille ära tabamine aitab siduda omavahel kogukondi ja kasvatada organiseeritud koostööd inimeste vahel.









Üleilmselt tuntud metsamees Bernd Neugebauer lummas laagriseltskonda oma sügavate teadmistega metsaökoloogiast ja mikroorganismide koostöövõrgustikust

Metsa taastamine tähendab usalduse kasvatamist
Pühapäev möödus üleilmse haardega metsamehe Bernd Neugebaueri tundidepikkuse seminari lummuses, kuna laagriseltskond ei lakanud ühtaegu teadlase, teistaegu praktilise metsamehe tähelepanekuid kuulamast, et doktori vaikimise korral mees uute küsimustega taas kõnelema meelitada.

Neugebauer kõneles kohalolijatele ökosüsteemide toimimisest üldisemalt, tuletades meelde, et meid kõiki – nii inimesi kui puid – hoiab elus mikroorganismide poolt toimiv ühendus välismaailmaga, kuna steriilses keskkonnas ei suuda ükski elusolend, ei taim ega loom kuigi pikalt hakkama saada. Ainult mikroorganismide ja muude liikide tasakaalustatud kommunikatsiooni ning ainevahetuse abil hakkab toimima tervikliku elu- ja arengutsükliga metsaökosüsteem, kus puud annavad seentele suhkrut, saamaks vastu mineraalaineid, ning kõik seotakse omavahel kokku ühist toimimist edendavaks ja sellesse panustavaks võrgustikuks. Samamoodi võiks toimuda edukas koostöö kõigil elualadel ja liikide sees ning nende vahel: me pakume teisele midagi, mida tal on vaja, ja saame vastu midagi, mida oli vaja meil. Üksteist toetades kasvame suuremaks ja tugevamaks ning selleks, et stabiilne ja harmooniline areng saaks jätkuda, on meil vaja võimalikult mitmekesist maailma, milles on esindatud võimalikult palju erinevaid elu ilminguid ja võimalusi.

Õhtu lõpetas päikeseloojangupaistel peetud loodusmatk Tolkuse rabas. Mööda Rannametsa-Tolkuse õpperada mindi esmalt üle kõrgete luitemägede, mida katab valgusküllane palumännik, ronides raba äärele jäävale Tornimäele jõudes pea kahekümne meetri kõrgusesse vaatetorni. Sealsest tornist avaneb suurepärane vaade ühelt poolt Häädemeeste rannaniidule ja teiselt poolt Tolkuse rabale. Õhtu lõpetati vaikse rabajärve ääres vesteldes, peale mida läks laagriseltskond pidulikult laiali.

EMA tänab soojalt kõiki, kes aitasid laagrit läbi viia oma panusega ja ka lihtsalt kohalolekuga! Täname Keskkonnainspektsiooni, Sven Vallerit, vabaühendusi, Aveliina Helmi, Bernd Neugebauerit, meie vaprat kokka Margust, südantsoojendavat võõrustamist pakkunud Mati Koset kaasaga ja kõiki teisi, kes aitasid seda inspireerivat sündmust edukalt läbi viia!

Sel aastal kavatseb EMA fookusse võtta üle-eestilise kodanikevõrgustike loomise ning samuti sarnaste püüdlustega vabaühenduste koostöö innustamisega. Üheskoos suudame rohkem, kui praegu arvatagi oskame, ning maailmas toimuvad kriitilised sündmused aitavad samuti kaasa poliitilise suunamuutuse vajalikkusest teavitamisel. Kes soovib osaleda esimesel selleaastasel töökoosolekul septembri alguses Tallinnas, andke meile teada abi@eestimetsaabiks.ee

Soovime kõigile edukat kodanikuaktivismiaastat, koostöötahet ja palju lootust maailma ning usku iseenda võimetesse. Eesti ja kogu maailma abiks!

Loe lisaks: