20.02.2017: EMA PALUB KERETÜ SÄÄSTMIST

 

EMA andis Keskkonnaministeeriumile ja teistele asjasse puutuvatele instantsidele üle pöördumise Keretü kaitseala moodustamiseks. Kaitseala loomisega on venitatud juba aastaid, kuigi loodusteadlased hindavad Keretü soo ja selle ümbruse liigilist mitmekesisust ning leiavad, et liigirikkuse säilitamiseks on kaitseala võimalikult kiire moodustamine hädavajalik. 

Kuigi juba 2014. aastal valmis Keretü kaitseala moodustamise eelnõu ja 2015. aastal andis keskkonnaminister kaitseala kaitse-eeskirja menetluseks käskkirja, pole asi sellest ajast saadik kaugemale nihkunud. Nüüd on Keskkonnaamet teatanud, et kaitse-eeskirja menetlemine lükkub kevadesse, sest Kaitseministeerium soovib kõigepealt lõpule viia kavandatava kaitseala kõrvale jääva Nursipalu polügooni laienemisprojekti. Muu hulgas kavandatakse miinipildujate pommitusala merikotka pesast 400 meetri kaugusel ning see avaldab isegi Kaitseministeeriumi enda hinnangul sealse piirkonna metsistele negatiivset mõju.

Eelnevalt loetletud põhjustel esitaski kodanikuühendus Keskkonnaministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Riigikogule avaliku pöördumise, millega paluti Kaitseministeeriumil polügooni arendusprojekt seniks peatada, kuni kaitseala kaitse-eeskirja menetlemine on lõpule viidud ning Keretü kaitseala moodustatud. EMA on sõlminud hea tahte koostöölepingu seltsinguga Inimsõbralik Nursipalu, kes on juba aastaid kavandatava kaitseala moodustamise nimel vaeva näinud, ning esitasime üheskoos Keskkonnaministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Riigikogule avaliku pöördumise, millega palume Kaitseministeeriumil polügooni arendusprojekti seniks peatada, kuni kaitseala kaitse-eeskirja menetlemine on lõpuni viidud ning Keretü kaitseala moodustatud.

 

 

EMA tugines oma pöördumises Keskkonnaameti poolt tellitud ja Meelis Uustali ning Kaja Petersoni poolt läbi viidud uuringule Keretü soo ja seda ümbritsevate koosluste kaitse alla võtmise põhjendatuse ettepanekule:

Aastatel 2005 – 2013 on Keretü-Nursipalu piirkonnas registreeritud 47 kaitsealuse liigi esinemine, kellest arvukaim liigirühm on linnud (32 liiki). Alal kohatud liikidest kuuluvad looduskaitseseaduse alusel I kaitsekategooriasse 6, II kaitsekategooriasse 10 ja III kaitsekategooriasse 31 liiki. […] Alal registreeritud loodusväärtuste kaitse alla võtmise eelduseks on valdavalt nende ohustatus ning rahvusvaheline (antud juhul Linnu- ja Loodusdirektiividest tulenev) kohustus. Samuti tuleb lähtuda Looduskaitseseaduse §-st 48, mille kohaselt tuleb kaitsealuste liikide teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade soodsa seisundi tagamiseks moodustada kaitse- või hoiualad või määrata kindlaks püsielupaigad, lähtuvalt alade esinduslikkusest. Looduskaitseseaduse §-le 48 vastavaid liike esineb [kavandataval kaitse]alal vähemalt 16. Lisaks esinevad alal haruldased taimekooslused ja vääriselupaigad, mis omavad ühtlasi teaduslikku väärtust. […]

Vastavalt Eesti punasele nimestikule on kõikidel nimetatud [kaitsealustel linnu]liikidel kolm ühist ohutegurit: vanade metsade ja suurte puude kadumine, lageraied ning häirimine ja liiklus. […] Praegune kaitsekord ega tsoneeringud pole piisavad ega jätkusuutlikud pikemas perspektiivis, kuna praegune kaitsekord Keretü piirkonnas koosneb killustunud PEP-dest, millega saab tagada üksikute liikide pesa- ja mängupaikade füüsilise säilimise, kuid ei taga nende liikide elupaikade omavahelist sidusust ega alal esinevate teiste, praegusel hetkel pelgalt isendikaitse all oleva ligi 40 kaitsealuse liigi elupaikade säilimise. […] Keretü-Nursipalu piirkond on ühtne loodusmassiiv, kuhu on koondunud teadaolevalt 47 kaitsealust liiki, mistõttu nende looduskaitseliste väärtuste säilimiseks on mõistlik kaitsta kogu ala tervikuna, mitte aga üksikuid ja pisikesi alasid selle loodusmassiivi sees. Kogu ala kaitseväärtust aitaks kahtlemata veelgi paremini põhjendada see, kui [kavandataval kaitse]alal viidaks läbi Natura elupaigatüüpide kaardistamine. […]

Alal esineva praeguse kaitsekorraga ei ole võimalik tagada enamiku III kaitsekategooria, sh üle-euroopaliselt kaitse all olevate liikide ning kõrge taimestiku- ja linnustikuväärtusega alade säilimist, kuna need asuvad väljapool kehtestatud ja projekteeritavaid püsielupaiku ning nende kaitse ei ole praeguse olukorra jätkumisel tagatud.