Aga metsa on ju ikka raiutud?

Metsa on alati raiutud, aga metsa ei ole veel kunagi raiutud sellise tehnikaga, sellise intensiivsusega, ja aastaringselt. RMK aastaaruannete järgi raiuti riigimetsast 2015. aastal keskmiselt 3,83 tm/ha ja 2016. a keskmiselt 4,12 tm/ha. Läinud sajandi intensiivseim riigimetsa raie jääb Teise maailmasõja ajale, kus raiuti 3,5 tm/ha [Eesti riigimetsad ja nende majandamine 1918-1998. Tallinn, 1998]. Keskmise raiemahu leidmisel on metsamaa hulka arvestatud ka rangelt kaitstavad metsad, kus raiumine on keelatud. Kolhoosides ja sovhoosides raiuti kokku aastas keskmiselt 1,0…1,5 tm/ha, Eesti era- ja firmametsades raiuti 2015. aastal SMI andmete järgi keskmiselt 4,95 tihumeetrit hektari kohta. Raskeid masinaid kasutatakse vahet tegemata nii suvel kui ka märjal aastaajal, mille mõju mullastikule, metsaelustikule ja puidu kvaliteedile on erinevate eksperdide arvates väga kahjulik:

Üks Eesti tuntumaid metsateadlasi Ivar Etverk paigutab suvise raie metsa seisundile kõige ohtlikumate töövõtete hulka [1]. Külmumata pinnasel trambivad masinad mulla tihedaks, halvendades puude edasisi kasvutingimusi. Metsadesse jäävad hiiglaslikud roopad, mis soodustavad pinnase erosiooni ja toitainete väljauhtumist. Mullateadlase Loit Reintami hinnangul katavad suvise raie tõttu ohustatud mullad 91% Eesti metsamaast.

Suvistel hooldusraietel pole võimalik vältida allesjäävate puude vigastamist (metsakaitse eeskirjaga keelatud!) ja sellele järgnevat kuivamist. Tugevasti saavad kahjustada ka alustaimestik, sealhulgas marja-, ravim- ja meetaimed, ning metsakõdus ja mullas peituv seeneniidistik. Ent, nagu rõhutab mükoloog Erast Parmasto, toituvad kõik Eesti puud mullaseente osalusel – järelikult kahaneb koos seenesaagiga ka puidutoodang. Marjasaak taastub alles 70–80 aasta pärast. Küll aitab suvine raie levida nii tüvemädanikel kui ka juurepessul – Eesti okaspuude tarbimisväärtusele kõige ohtlikumal seenel.

Seega, võrreldes traditsioonilise talvise raiega, kahjustab suvine lageraie (mis moodustab 70% sel ajal raiutud metsa pindalast) märgatavalt järgmise metsapõlvkonna kasvutingimusi. Suvised hooldus- ja sanitaarraied on aga I. Etverki sõnul “täielik ahelreaktsioon kuni puistu likvideerimiseni”[1]

1. E t v e r k, I., 1992. Looduskaitsenõuded metsatööde tegemisel. Eesti metsade kaitse ja kasutamine. Tln..

Asko Lõhmuse artiklist: “Kevadsuvised raied – uue moe kriitika“, 2000. a.

Hetkel kehtiv arengukava loeb pikaajaliseks ning jätkusuutlikuks raiemahuks 12-15 miljonit tihumeetrit, mis ei vasta klassikalise metsanduse kriteeriumitele — selle järgi saab juurdekasvust ära raiuda maksimaalselt 70%. Juurdekasvuks näitas SMI 2016. aastal 14,1 miljonit tihumeetrit. Erinevate raiemahtude mõju ökosüsteemidele kehtivat arengukava koostades ei hinnatud.