Riigimets on meie kõigi mets!

Vaata ka kampaaniavideot!

Igale Eesti elanikule “kuulub” riigi metsast 0,9 hektarit metsamaad. Ometi pole rahval lastud kaasa rääkida küsimustes, kuidas meie metsi peaks kasutama ja raiuma. Seepärast on kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks teinud Riigikogule kollektiivse pöördumise, et riigimetsades piirataks lageraielangi maksimumsuurust praeguselt seitsmelt hektarilt ühele hektarile ning tagataks ka muudel viisidel meie metsade parem kaitse ja säästvam majandamine.

Tutvu pöördumisega Rahvaalgatuse lehel:
https://rahvaalgatus.ee/initiatives/40bed752-854e-4cab-9cf0-e055480d4a45
Vaata pöördumise üle andmist TV3 uudisklipist: https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2019/05/28/metsakaitsjad-nouavad-lageraie-vahendamist/%EF%BB%BF

Miks tahab EMA lageraied ajalukku saata?

Viimastel aastatel on Eestis metsade raie üha suurenenud.
2007. aastaga võrreldes on raiemahud tõusnud 4,5 miljonilt tihumeetrilt 11 miljoni tihumeetrini 2017. aastal.
Kunagi varem pole nii palju metsa lageraiutud.
Kui 2007 raiuti lageraiega ligi 3,5 miljonit tihumeetrit puitu, siis 2017. aastal ligi 9 miljonit tihumeetrit.
Kokku väljastas keskkonnaamet 2017. aastal lageraielube 55 000 hektarile. RMK raius lageraiega aga 10 736 hektarit, küündides sellega peaaegu Karula rahvuspargi suuruse alani.
Lageraie kahjustab metsa tervist. Laialdased lageraied hävitavad lisaks puudele ka loomade ja lindude kodupaikasid, vähendades elurikkust ning lõhkudes maastiku terviklikkust.
Lageraie rikub inimeste elu. Lageraied hävitavad inimeste kodumetsi, kus käiakse keha ja vaimu pingeid maandamas. Üha enam kurvastatakse marja- ja seenekohtade kiire kadumise üle, mis paljudele maal elavatele inimestele lausa kriitilise tähtsusega lisateenimisvõimaluse annab. Peale selle on lageraietel mõju ka kinnisvara väärtusele, tuule ja müra intensiivsusele ning kaevuvee kvaliteedile.
Lageraie pärsib loomulikku veeringlust. Puud hoiavad olulist osa veest ning stabiliseerivad veetaset, toimides ka loodusliku filtrina ja aidates kaasa vihma tekkele. Lageraiete järgselt tõuseb põhjavee tase ning ülemistesse kihtidesse jõudes vee kvaliteet kahaneb, ulatuslikud lageraied jõgede kallastel viivad jõetaseme kõikumiseni, nireks kuivamisest üleujutusteni ja soodustades metsalankide soostumist.
Lageraie halvendab looduslikku uuenemist. Metsatraktoritega teostatavatele lageraietele eelneb alusmetsa raie, mis hävitab täiskasvanud puude järelkasvu ning liigilise mitmekesisuse. Alusmetsa aitaks säilitada saemeeste ja kergemate masinatega teostatav püsimetsandus, võsastumist hoiaksid ära oskuslikult planeeritud häilraied.
Lageraie põhjustab süsinikuemissiooni. Lisaks puidust vallanduvale süsinikule – millest suuremat osa ei talletata meil kestvustoodetesse, vaid raiutakse paberipuuna või põletatakse – eraldub ka mullas ning seeneniidistikes talletunud süsinik.
Lageraie takistab kliimamuutustega võitlemist. Mullas ning seeneniidistikes talletunud süsinik moodustab metsasüsinikust olulise osa. Taas süsinikkusiduvaks ökosüsteemiks muutub lageraie järel istutatud mets alles aastakümnete pärast, samas kui kliimamuutuste vastu võitlemisel on olulised just järgnevate aastate jooksul astutud sammud.
Lageraie määrib Eesti mainet. Rahvusvahelisel tasandil esitletakse meie riiki kui looduslähedast ja metsiku loodusega paigakest, aga tegelikkuses haigutavad üha suuremad käärid Eesti kuvandi ning riigi teostatava keskkonnapoliitika vahel. Puutumatute metsadega peibutatud turistid on nördinud, nähes koha peale jõudes lageraieid ja intensiivset metsandust looduskaitsealadel ja rahvusparkides, ning ei pelga seda nördimust ka internetis avalikult väljendada.
Lageraie kuulub ajalukku!


Loe lisaks: