8.10.2020: KESKKONNAAMET ARVESTAS EMA ETTEPANEKUTEGA TILGA LOODUSKAITSEALA LAIENDAMISEKS

Kodanikuühendus tervitab Keskkonnaameti otsust liita Tilga looduskaitsealale 1,4 hektari suurune loodusmetsaala.

Kollase piirjoonega on ümbritsetud EMA ettepanekul Tilga looduskaitsealale lisatud metsaala

Septembri alguses tegi kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) Keskkonnaametile (KeA) ettepanekud seoses Tilga looduskaitseala piiride, eesmärkide, kaitsekorra ja hoiuala tüübi muutmisega. Muu hulgas tegi EMA ettepaneku liita Tilga kaitsealaga edelas piirnev riigimaa osa (1,4 ha) ja praeguse Prassi hoiualaga läänes piirnev ala (u 40 ha). Kodanikuühendus selgitas, et esimesele alale ulatub esmatähtis elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*). Teisel alal asuvad aga esmatähtsad elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), samuti kanakulli kunagine elupaik.

Keskkonnaamet nõustus kodanikuühenduse seisukohaga edelas paikneva metsaala kaitsealaga liitmise osas. Ka amet leidis, et 1,4 hektari suurune ala, mis asub katastriüksusel Putkaste metskond 57 (17501:004:0850), on metsakorralduslikult sama eraldise osa, millest suurem jagu juba kaitse alla on võetud. Metsaala vastab loodusdirektiivi elupaigatüübile vanad loodusmetsad (9010*) ning EMA poolt osutatud ala kaitsealaga liitmise käigus saab mets Keskkonnaameti hinnangul vähemalt ühe metsaeraldise piires tervikuna kaitse alla.

KeA sõnul on amet teise, Prassi hoiualast läänes asuva ala kaitse alla võtmist pikalt kaalunud, leides lõpuks siiski, et metsaala kaitsealaga liitmine ei ole teadaolevatel andmetel piisavalt põhjendatud. Kõnealune metsaala hõlmab 12 era- ja ühte riigiomandis olevat katastriüksust.

EMA tegi veel ettepaneku lisada kaitse-eesmärkide hulka II kaitsekategooria liigid soohiilakas (Liparis loeselii) ja kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida). Kõnealuse ettepaneku lükkas KeA tagasi, leides, et kõnealused liigid on Tilga looduskaitseala koosseisus juba praegugi piisavalt kaitstud.

Lisaks tegi kodanikuühendus ettepaneku mitte muuta loodusväärtustega alasid rangema kaitsekorraga sihtkaitsevöönditest leebema kaitsekorraga piiranguvöönditeks. Samuti pani EMA ette tsoneerida senisel Prassi hoiualal kogu Prassi jäänukjärve ümbritsev metsaala piiranguvööndist rangema kaitsega sihtkaitsevööndisse. Mõlemad ettepanekud lükati Keskkonnaameti poolt tagasi.

Kodanikuühendus on seisukohal, et samamoodi, nagu vanade metsade puhul, nii ei taga piiranguvööndi kaitsekord ka looduslike rohumaade- ja niidukoosluste piisavat kaitset. Seetõttu oleks vaja looduslike rohumaade ja niitude kaitseks kehtestada sihtkaitsevööndi režiim, mille puhul maa üles kündmine on keelatud.

Alates 2019. aasta sügisest on Eesti Metsa Abiks esitanud Keskkonnaametile üle kahekümne parandusettepaneku seoses loodus- ja liigikaitsealade, samuti kaitsealuste objektide kaitse alt välja arvamise ning looduskaitsealade kaitse-eeskirjade leevendamisega. EMA eesmärgiks on pidurdada poliitilist tendentsi, mis lubab riigi heakskiidul meie looduskaitsealadel üha rohkem lageraieid, aga ka muid majandustegevusi, sealhulgas maaparandust, ehitustöid, jahti jms.

Tutvu EMA ettepanekute ja KeA vastustega kodanikuühenduse kodulehel: http://eestimetsaabiks.emaliikumine.ee/index.php/kokkuvote-toost-kaitsealade-ettepanekutega/

Loe lisaks: