8.04.2020: ORGANISATSIOONID KÕIKJALT MAAILMAST TAUNIVAD METSANDUSE ARENGUKAVA MÕJUHINNANGU TAGASI LÜKKAMIST KESKKONNAMINISTEERIUMI POOLT

Ülemaailmne Metsakoalitsioon, mis koosneb enam kui sajast valitsusvälisest ja põlisrahvaste organisatsioonist, ning lisaks veel 27 ühendust, nende hulgas nii Läti kui Leedu kliimanoored, Hollandi tööstusliku biomassi jaamade vastu võitlevad organisatsioonid ning Eesti turismiettevõtjate ja hiiekaitsjate esindusühendused, kutsuvad Eesti keskkonnaministeeriumi üles muutma oma otsust metsanduse arengukava MAK 2030 koostamise protsessi raames SEI Tallinnalt tellitud mõjuhinnangu tagasi lükkamisel. Tagasilükkamise põhjusena osutas ministeerium sellele, et mõjuhinnang raamistas ülesannet kliima ja elurikkuse eesmärkidega.

Allakirjutanute logod

Avalik kiri tõstab esile, et Eesti metsamajandus on üks Euroopa Liidu intensiivsemaid ning vastasseis üleraiele on laialdane, kestnud pikka aega ning faktidega põhjatud. Toonitatakse, kuidas riigi esindajad on lubanud, et uuest arengukavast saab ‘ühiskondlik kokkulepe’, milles igaüks saab kaasa rääkida. Ometi langetatakse juba praegu tähtsaid metsandusotsuseid, võtmata arvesse, et need võivad uue arengukavaga vastuollu minna.

“Elujõulised metsad, milles elurikkus edeneb ning süsinik seotakse pikaks ajaks ja hoiustatakse, on meie kõigi jaoks elutähtsad. Selle mõjuhinnangu tagasilükkamisega ja suureneva ning hävitava raie prioretiseerimisega hülgab Eesti valitsus põhimõtteliselt igasuguse pikaajalise säästliku visiooni ja tegevusplaani, mis ühilduks elurikkuse ja kliima eesmärkidega”, ütles Katja Garson, metsade ja kliima kampaaniakoordinaator Fernist, Euroopa Liidu tasandi juhtivast metsapoliitika organisatsioonist.

Keskkonnaministeeriumi poolt tagasi lükatud mõjuhinnangu järgi ohustab üle 8 miljoni tihumeetri ulatuv raiemaht Euroopa Liidu Loodusdirektiivi liike. Ametlikud raiemahud on seda viimastel aastatel enam kui poole võrra ületanud ning tööstus on väljendanud soovi viia raiete kogumaht lausa 15 miljoni tihumeetrini aastas.

Eesti Metsa Abiks rahvusvahelise koostöö koordinaator Martin Luiga osutas rahvusvahelise seire vajakutele metsa-asjades: „Meie olukord ei ole ainulaadne, see on lihtsalt äärmuslik näide sellest, mis on praeguses Euroopa Liidu raamistuses võimalik. Sellised planeerimisprotsessid nagu metsanduse arengukava 2030 väärivad tänasest palju enam tähelepanu.“

Avalik kiri toob raiemahu paisutamise põhisüüdlasena välja biomassi kasutamise energiatööstuses, kuna Euroopa Liidu seadustik soosib jätkuvalt puidu energiaks põletamist, ehkki Euroopa Komisjoni oma nõuandev teaduskoda on seda korduvalt hukka mõistnud.

“Eesti allesjäänud väärtuslike metsa-alade säilitamine on kliima soojenemise ja elurikkuse kadumise peatamise seisukohast oluline“, sedastas Simone Lovera, Ülemaailmse Metsakoalitsiooni tegevjuht. „Tuleb iga hinna eest vältida nende metsade hävitamist kliimaprobleemide võltslahenduste nimel nagu bioenergia ja nõndanimetatud biomajandus.“

EMA kommunikatsiooni ja koostöö koordinaatori Linda-Mari Väli kommentaar:

Metsanduse arengukava 2030 protsess on omadega üha sügavamalt umbes, nagu näitab ka täna hommikul üle antud ühispöördumine Eesti Keskkonnaministeeriumile, millega organisatsioonid üle kogu maailma taunivad MAK 2030 arengustsenaariumitele valminud mõjuhinnangu tagasi lükkamist Keskkonnaministeeriumi poolt. NGO-d ja kodanikuühendused on hämmastunud meie Keskkonnaministeeriumi poolsest tagurlikkusest ja türanniast metsanduse arengukava protsessis.

Nimelt ütleb Keskkonnaministeeriumi poolt tagasi lükatud mõjuhinnang selgelt: Arengukava eesmärke on võimalik saavutada erinevates stsenaariumites toodud tegureid kombineerides järgmiselt: Koguraiemaht jääks 8 mlj tm /a piiresse (S2), nii säiliks metsatagavara kõigi nelja mõjuvaldkonna arengu- ja riskide maandamise vajadusi arvestades kõige paremini.

Sama numbrit on keskkonnaorganisatsioonid, sealhulgas EMA juba aastaid säästliku raiemahuna kaitsnud, samal ajal kui ametlikud raiemahud on viimastel aastatel üle 12 miljoni tihumeetrini kasvanud.

Kuidas on selline olukord võimalikuks saanud?

EMA esindajana olen viibinud Metsanduse arengukava 2030 protsessis päris algusest saadik. Oleme kaardistanud 101 olulist probleemi 2018. aastal ning suutnud 2019. aastal toimunud huvirühmade arutelude ajal suurema osa neist “sahtlisse lükata” – seda minu hinnangul eelkõige tänu puidutööstuse esindajate (Raul Kirjanen, Tõnu Ehrpais, Andres Talijärv jt) torpedeerivale ignorantsusele ökoloogiliste probleemide koha pealt, mida Keskkonnaministeerium esmajoones eluslooduse asekantsleri ja MAK 2030 protsessi juhi Marku Lampi isikus lojaalselt toetab.

Praeguseks hetkeks oleme jõudnud tupikusse. Juhtrühma kohtumised toimuvad kahe poole – säästva metsanduse ja intensiivse puidukasutuse pooldajate vastastikkuse kahtlustamise õhkkonnas. Ökoloogilistest, kultuurilistest ja sotsiaalsetest metsaga seonduvatest probleemidest pole võimalik praktiliselt rääkidagi, sest Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL), Eesti Erametsaliidu (EEML) ja teiste intensiivset raiumist pooldavate organisatsioonide esindajad eitavad täielikult selliste probleemide olemasolu. Veelgi enam – EMPLi esindajad teevad aktiivselt ettepanekuid hakata looduskaitsealuseid maid kaitse alt välja ja raiesse võtma, sest kaitsealad ei täitvat oma eesmärki.

Selle arvamusega tugineb EMPL asjaolule, et looduskaitsealuste liikide olukord läheb aina halvemaks 😶

Hea küll, need vaidlused võiks teisele poolele veel andestada – eks igaüks meist kaitseb ju “oma huve” -, kui Keskkonnaministeerium korda peaks ja arvestaks huvirühmadega võrdselt, tuginedes esmajoones teadusele.
Sellisel juhul tekib küsimus, miks lükati tagasi meie parimate spetsialistide poolt valmistatud mõjuhinnang, astudes sellega teaduse poolelt tööstuse poolele, mis soovib raiuda r o h k e m, kui mõjuhinnang ökoloogiliste väärtuste kaitse ja säästva metsanduse tagamiseks võimalikuks peab. 12 miljonit tihumeetrit, 15 miljonit tihumeetrit. Oleme kuulnud isegi selliseid numbreid, nagu 22 miljonit tihumeetrit.

Tagasilükkamist põhjendab Keskkonnaministeerium absurdsel viisil: Töö pidi andma sisendi MAK2030 juhtkogule metsanduse arengustsenaariumite valikute tegemisel ning MAK2030 eelnõu lõppversiooni (sh seletuskiri, mõjuanalüüsi aruanne) koostamiseks. Töö raamistikuks on aga seatud kliima- ja elurikkuse hoidmise eesmärgid ning ei ole arvestatud MAK2030 ettepanekus toodud ja huvirühmadega koos seatud MAK2030 koostamise eesmärkidega, sh üldeesmärkidega.

Ometi ütleb meie Metsaseadus otsesõnu, et käesoleva seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine ja et metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse.

Metsaseadus EI ÜTLE, et ökosüsteemid ja säästev majandamine peavad tegema kompromisse ülemääraselt ahne puidutööstuse pseudovajadustega. Me PEAME TAGAMA ökosüsteemide kaitse ja sellest lähtudes saame ka majandada.

Mõjuhinnang ei ütle ka seda, et igasugune raiumine tuleks lõpetada. Seatakse lihtsalt säästev raiemahu ülempiir, mida me muu hulgas juba aastaid ületanud oleme, ning selgitatakse, et ilma sellega arvestamata pole võimalik ökosüsteemide kaitset ja ka meie kliimaeesmärke täita. Kuidas saab siis Keskkonnaministeerium selle tagasi lükata, kui need samad eesmärgid on kirjas ka Metsaseaduses ja rahvusvahelistes lepetes, mis näevad ette kliima ning elurikkuse kaitset?

“Tänu” mõjuhinnangu tagasi lükkamisele oleme jõudnud aga täielikku tupikusse. Koroonaolukorra tõttu lükkusid märtsi planeeritud MAK 2030 juhtrühma kohtumised edasi, aga ega needki meid olukorra lahenemisele lähemale poleks viinud, sest Keskkonnaministeerium ei leia metsanduse arengukavale keskkonnamõjude strateegilise hindamise tegijat.

Viimasel juhtrühmale saadetud kirjas ütleb KKM järgmist: KSH ja muude oluliste mõjude riigihanke pakkumiste esitamise tähtaeg oli 1. aprill kell 15.00. Hankele ei esitatud ühtegi pakkumist. Oleme kogunud nii hanke vältel kui selle lõppedes potentsiaalsetelt pakkujatelt tagasisidet, mis sai seekord takistuseks. Samuti teeme koostööd Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) ja Keskkonnamõju Hindajate Ühinguga (KeMÜ), et teha hanke alusdokumentides veel täiendavaid muudatusi ja uuesti hange esimesel võimalusel välja kuulutada. […] Lisaks märkis RTK, et hange on nüüd juba 3 korda läbikukkunud ja tundub, et dokumentides esitatavad nõuded ei pruugi pakkujatele vastuvõetavad või täidetavad olla. Seega soovitas RTK kriitiliselt üle vaadata tellitava teenuse olemuse ja sisu, sh kaaluda ka kõikide nende ekspertide vajadust või nõuete leevendamist. Lisaks tuleks hetke eriolukorras üle vaadata maksetingimused. Oleme kokku leppinud järgmiseks nädalaks kohtumise KeMÜ-ga. Püüame võimalikult kiiresti välja selgitada, milliseid parandusi hankedokumentides teha, et see muuta pakkumiste esitamiseks atraktiivsemaks. Pärast arutelu KeMÜ-ga saadame juhtkogule ka võimalikud alternatiivid edasiminekuks ning palume tagasisidet.

Lõpetuseks palub ministeerium juhtrühmal arvesse võtta, et tänaseks on KSH tegijate poolt välja öeldud, et niivõrd mahuka ja suure mõjuhindamise kvaliteetseks koostamiseks kulub ligi 18 kuud. Seega tuleb arvestada, et MAK2030 vastuvõtmiseni läheb kindlasti veel 2 aastat. 😶😶😶

Aga mis saab vahepeal? Jätkub eelmise arengukavaga seatud seis ehk kaitsealade, pühapaikade, rohevõrgustiku ja rekreatiivmetsade laialdane lageraie? Me ei saa sellega nõus olla! Kui koroonal on võimalik seada eritingimusi, siis peaks eritingimusi seatama ka meie metsade hävinemise ohus. Tegemist on meie riigi ja maa ühe olulisima väärtusega, rääkimata sellest, et metsad on maismaailma suurimapinnaline ökosüsteem, mis ülepea meiesugustele loomadele siin planeedil elutingimusi võimaldab.

KESKKONNAMINISTEERIUM PEAB ARVESTAMA MEIE PARIMATE SPETSIALISTIDE MÕJUHINNANGUGA, MIS ÜTLEB, ET SÄÄSTLIK RAIEMAHT ON 8 MILJONIT TIHUMEETRIT AASTAS! Järeldus – me oleme juba peaaegu kümme aastat üle säästliku raiemahu raiunud! Seega on vaja oluliselt säästvamat arengukava – ÜLEraiele peab järgnema ALAraie, vastasel juhul ei suuda me Metsaseadusega seatud eesmärke ehk ökosüsteemide kaitset ja metsade säästvat majandamist tagada.

Loe lisaks: