Korduma kippuvad küsimused RAIERAHUST:

Mida teha, kui satud linde hävitavatele metsatöödele? Märka ja sekku!


Miks peab kevadsuvisel ajal raierahu pidama?

Mida teha, kui satud linde hävitavatele metsatöödele?

Miks me nõuame Keskkonnaministeeriumilt lindude kaitseks enamat?

Millised seadused toetavad üldise kevadsuvise raierahu pidamist?

Mida veel teada ja milliste materjalidega tutvuda?


Miks peab kevadsuvisel ajal raierahu pidama?

  • Eestis pesitseb 229 linnuliiki, kellest üle saja on metsalinnud. Lindude pesitsemine algab enamasti märtsi alguses ja kestab kuni augusti lõpuni. Ühel hektaril metsasel alal pesitseb keskmiselt 3-4 paari linde. Loodus- ja põlismetsades aga on pesitsejaid keskmiselt 11 paari hektari kohta.
  • Looduskaitseseaduse §55 lõige 6 prim järgi on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.
  • Sellele vaatamata hukkus ornitoloogide hinnangul kevadsuviste raietööde käigus erametsades 2018. aasta kevadsuvel umbes 84 000 ja 2017. aastal 71 100 linnupoega. Kevadsuvised raied ja muud hooldustööd (ntks valede niitmisvõtete kasutamine) mõjutavad ka suurt hulka teisi metsaloomi ja -liike, kelle poegade kasvatamine häirimise tõttu nurjub või kelle pojad hukkuvad metsatööde käigus. Kevadsuvistest raietest loobumine aitab tõkestada ka juurepessi levikut kuusikutes ja männikutes, samuti on talveperioodil varutud puidu kvaliteet parem ning talvine raie kahjustab vähem pinnast.
  • Linnupoegade tapmine on vastuolus nii üldühiskondlike kui ka eestlaste kultuuriliste tõekspidamistega. Lindude häirimine ja nende pesakondade hävitamine pesitsusperioodil kiirendab juba ohtu sattunud liikide täielikku väljasuremist ning halvendab ka teiste liikide elujõulisust. Linnustiku kaitse ei ole ainult kohaliku tähtsusega teema, vaid globaalne, kuna suur osa pesitsevatest ja raierahu puudumise all kannatavatest lindudest on rändlinnud ning nende halb käekäik pesitsemise ajal mõjutab kogu maailma liigirikkust.
  • Suurimad metsalinnustiku ohustajad on kliimamuutused, vanade metsade kadu, kaitse puudumine erametsades ja kevadsuvised raied. Seepärast peatab iga südametunnistusega ja meie loodusest ning liigirikkusest hooliv inimene kevadsuviseks ajaks enamiku metsatöödest, samuti ka suuremad hooldus- ja niitmistööd, et vältida lindude ja väikeloomade häirimist või nende poegade hukkumist. Täname kõiki seadusekuulekaid ja heaperemehelikke metsamajandajad, kes austavad ja hindavad elu oma metsades ning peavad kevadsuvisel ajal raierahu!

Tagasi üles


Mida teha, kui satud linde hävitavatele metsatöödele?

  • Jälgi raiutavat ala ning tuvasta alal reaalne linnu pesitsuskoht või ärevad vanalinnud.
  • Informeeri raie teostajat faktist, et alal on käsil lindude pesitsemine.
  • Dokumenteeri linnupesa koht ja lindude pesitsusest informeerimine (näiteks protsessi filmides, pildistades või lindistades).
  • Kui raie teostaja raietegevust ei peata, siis tuleb pöörduda Keskkonnainspektsiooni poole lühinumbril 1313 juba konkreetse pesitsuse hävitamise või häirimise asjus.

Tagasi üles


Miks me nõuame Keskkonnaministeeriumilt lindude kaitseks enamat?

Kevadsuvisel ajal tehtavate raiete ja hooldustööde kohta on üldiselt teada, et tööde käigus hukkuvad pesitsevad linnud, seepärast aitab Keskkonnaministeerium selliseid raieid lubades kaasa looduskaitseseaduse rikkumisele. Metsanduse arengukava raames Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud uuringu järgi hukkus kevadsuviste raietööde käigus erametsades 2018. aasta kevadsuvel umbes 84 000 ja 2017. aastal 71 100 linnupoega (Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed, Tartu, 2019, lk 21). See tähendab, et kevadsuvisel ajal raiete lubamise näol on tegemist teadliku Looduskaitseseaduse §55 lõige 6 prim rikkumisega, mille järgi on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal

2019. aasta 2. veebruaril pöördus Eesti Metsa Abiks avaliku kirjaga keskkonnaminister Siim Kiisleri poole, paludes, et minister kasutaks oma kohast õigust raierahu välja kuulutamiseks, tuginedes metsaseaduse §40 lõige 10-le, mis ütleb, et vastutava ministri määrusega võib piirata loomastiku kaitseks sigimisperioodil raieid mitme rindega puistus ja segapuistus 15. aprillist 15. juunini. Minister siiski raierahu välja ei kuulutanud.

2019. aasta 29. aprillil esitas EMA selguse saamiseks pöördumise õiguskantslerile, juhtides tähelepanu lindude pesitsusaegsete raiete riikliku lubamise vastuolule Looduskaitseseaduse §55 lõikega 6 prim, mis keelab pesitsevate metsalindude teadlikku tapmist, ja soovis selles teemas õiguskantsleri hinnangut.

2019. aasta mai keskpaigas, valitsuse vahetuse järel esitas EMA varasemaga samasisulise ning ministri kohasele õigusele tähelepanu juhtiva pöördumise ka uuele keskkonnaministrile Rene Kokale. Pöördumist toetavate organisatsioonide hulk oli selleks ajaks jõudsalt kasvanud ning seda toetasid nii Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Loomakaitse Selts, Loomus, Maavalla Koda, Eesti Loomakaitse Liit, Eesti Metsloomaühing, Eesti Loodusturismi Ühing jpt, sealhulgas valitsusväliseid ühendusi mujalt maailmast. Sellegipoolest ei kuulutanud ka uus keskkonnaminister raierahu välja, lükates küsimuse lahendamise metsanduse arengukava protsessi.

2019. aasta 7. juunil saabus õiguskantsler Ülle Madiselt vastus raierahu pöördumisele, kusjuures õiguskantsler ütles selgelt välja, et riigil tuleb raietööde kavandamisel arvestada pesitsevaid metsalinde kaitsva seadusega. Sellegipoolest pole Keskkonnaministeerium teinud seni veel midagi olukorra parandamiseks ja meie metsades toimuva raietegevuse seadustega kooskõlla viimiseks.

Tänu avalikkuse survele valmistub Keskkonnaministeerium 2021. aastal kehtestama üldist raierahu kaitsealadel, aga see pole kaugeltki piisav, tagamaks Looduskaitseseaduse täitmist ja õiguskantsleri antud soovituste täielikku järgimist. Looduskaitseseadus, mis keelab pesitsevate metsalindude tapmise ja häirimise, ei kehti ainult looduskaitsealadel, vaid kõigis Eesti metsades. Seepärast nõuame Keskkonnaministeeriumilt üldise raierahu kehtestamist kõigis Eesti metsades märtsi algusest kuni augusti lõpuni.

Tagasi üles


Millised seadused toetavad üldise kevadsuvise raierahu pidamist?

  • Metsaseadus (§2 üldine eesmärk). § 42 lg 1 p 2: Metsaomanik on kohustatud majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi, ei kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ega metsa uuendamise tingimusi, ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega.
  • Looduskaitseseadus (§55 isendi surmamine, kahjustamine või häirimine) lg 6 prim: Keelatud on looduslikult esinevate lindude: 1) pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel; 2) tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul, millal häirimisest tuleb kirjalikult teatada Keskkonnaametile hiljemalt üks tööpäev pärast häirimist, käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhul Keskkonnaameti loa alusel ja käesoleva seaduse § 58 lõikes 7 sätestatud juhul.
  • Põhiseadus (§5): Eesti loodusvarad ja loodusressurssid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
  • EL-i Linnudirektiiv, mille kohaselt: *suure osa liikmesriikide Euroopa territooriumil looduslikult esinevate linnuliikide arvukus väheneb ja mõnel juhul väga kiiresti; *selline vähenemine kujutab endast tõsist ohtu looduskeskkonna kaitsele, eelkõige bioloogilise tasakaalu ohustamise tõttu; *liikmesriikide Euroopa territooriumil looduslikult esinevad linnuliigid on peamiselt rändliigid; need liigid moodustavad ühispärandi ja tõhus linnukaitse on üldjuhul mitmeid riike hõlmav keskkonnaprobleem, millega kaasneb ühine vastutus; *Euroopa Ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalane tegevusprogramm kutsub üles võtma lindude kaitseks erimeetmeid; *võetavaid meetmeid tuleb kohaldada mitmesuguste lindude arvukust mõjutavate tegurite suhtes nagu inimtegevuse tagajärjed, milleks on eelkõige lindude elupaikade hävitamine ja saastamine, samuti lindude püüdmine ja tapmine inimese poolt ning sellega kaasnev kaubandus.

Tagasi üles


Mida veel teada ja milliste materjalidega tutvuda?

Tagasi üles