Aktiivseim lindude, eriti metsalindude pesitsusaeg algab märtsi keskpaigast ja vältab augusti lõpuni.

Seepärast toetame Keskkonnaameti üleskutset pidada sel eriti tundlikul ajal raierahu.

Eesti Metsa Abiks, Eesti Loomakaitse Selts (ELS), loomade eestkoste organisatsioon Loomus, juhtivaid linnukaitseeksperte koondav Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), Eesti Metsloomaühing (Estonian Wildlife Center), Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL), kliimaliikumine Climate Save Estonia (CSE), Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR), piirkondlik Lohusalu Poolsaare Loodusselts, Leedu metsakaitseühendus Gyvas Miškas ja USA teaduspõhiste poliitlahenduste mõttekoda Partnership for Policy Integrity (PFPI) soovivad avaliku pöördumisega Keskkonnaministeeriumilt, et rakendataks ministri kohast õigust (Metsaseadus § 40 lg 10) piirata määrusega lindude ja loomade sigimisperioodil tehtavaid raieid, hoidmaks ära metsaelanike tarbetut hukkumist.

Ootame Keskkonnaministeeriumilt oma põhiülesande täitmist ehk keskkonna ja selle elurikkuse kaitse tagamist.

Tutvu keskkonnaministrile esitatud pöördumisega siin

Linnustik ja loomastik on meie ökosüsteemi oluline osa ja seda pidevalt kahjustades ning hävitades tekitame pikemas perspektiivis oma elukeskkonnas suuri muutusi ja tasakaalutust.
Seepärast peaks iga südametunnistusega ja meie loodusest ning liigirikkusest hooliv inimene peatama kevadsuviseks ajaks enamike metsatöödest, samuti ka suuremad hooldus- ja niitmistööd, et vältida lindude ja väikeloomade häirimist või nende poegade hukkumist.

Miks pidada kevadsuvisel ajal metsarahu?
Eestis pesitseb 229 linnuliiki, kellest üle saja on metsalinnud.
Ühel hektaril metsasel alal pesitseb keskmiselt 3-4 paari linde. Loodus- ja põlismetsades aga on pesitsejaid keskmiselt 11 paari hektari kohta.
Lindude häirimine ja nende pesakondade hävitamine pesitsusperioodil kiirendab juba ohtu sattunud liikide täielikku väljasuremist ning halvendab ka teiste liikide elujõulisust.
Linnustiku kaitse ei ole ainult kohaliku tähtsusega teema, vaid globaalne, kuna suur osa pesitsevatest ja raierahu puudumise all kannatavatest lindudest on rändlinnud ning nende halb käekäik pesitsemise ajal mõjutab kogu maailma liigirikkust.
Suurimad metsalinnustiku ohustajad on kliimamuutused, vanade metsade kadu, kaitse puudumine erametsades ja kevadsuvised raied.
Kevadsuvised raied ja muud hooldustööd mõjutavad ka suurt hulka teisi metsaloomi ja -liike, kelle poegade kasvatamine häirimise tõttu nurjub või kelle pojad hukkuvad metsatööde käigus.
Kevadsuvistest raietest loobumine aitab tõkestada ka juurepessi levikut kuusikutes ja männikutes, samuti on talveperioodil varutud puidu kvaliteet parem ning talvine raie kahjustab vähem pinnast.

Aidake raierahu pidamise vajadusest teavitada ja levitage koos meiega metsarahuinfot!
Kirjutage meile (abi@eestimetsaabiks.ee), kui soovite, et saadaksime jagamiseks mõeldud infomaterjale, või trükkige ise mõõdukal määral plakateid ja kleepige neid kevadsuvisel ajaks näiteks oma kodupiirkonna avalikesse infopunktidesse:












Silver Sepa ja MandoTrio laul “Nõuan Linnurahu!” Kristiina Ehini sõnadele

Silver Sepa ja MandoTrio singel Kristiina Ehini sõnadele „Nõuan linnurahu!“ kutsub üles austama metsades algavat raierahu  

“Põrgu raiemahud, ma nõuan linnurahu!” skandeerib Silver Sepp koos MandoTrioga Kristiina Ehini sõnadele loodud laul. Laul kirjeldab emotsionaalselt olukorda, mis valitseb mahavõetavates metsades: “Mets vidistab ja paljuneb ja poegib, kui sinna sisse sõidab harvester. Kui palju tapetakse inimsilm ei loegi, ei ole kuuljat appikarjetel.”

Silver Sepp koos MandoTrioga kutsub inimesi üles filmima ja saatma videoid raierahu ajal tehtavatest raietest meilile info@mandotrio.ee — filmilõikudest on plaanis kokku panna video linnurahu nõudvale laulule.  

Raierahu toetavad seadused:

Metsaseadus (§2 üldine eesmärk)
§ 42 lg 1 p 2: Metsaomanik on kohustatud majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi, ei kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ega metsa uuendamise tingimusi, ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega.

Looduskaitseseadus (§55 isendi surmamine, kahjustamine või häirimine)
lg 6 1 Keelatud on looduslikult esinevate lindude:
1) pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel;
2) tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul, millal häirimisest tuleb kirjalikult teatada Keskkonnaametile hiljemalt üks tööpäev pärast häirimist, käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhul Keskkonnaameti loa alusel ja käesoleva seaduse § 58 lõikes 7 sätestatud juhul.

Põhiseadus (§5)
Eesti loodusvarad ja loodusressurssid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada
säästlikult.

EL-i Linnudirektiiv, mille kohaselt:
*suure osa liikmesriikide Euroopa territooriumil looduslikult esinevate linnuliikide arvukus väheneb ja mõnel juhul väga kiiresti;
*selline vähenemine kujutab endast tõsist ohtu looduskeskkonna kaitsele, eelkõige bioloogilise tasakaalu ohustamise tõttu;
*liikmesriikide Euroopa territooriumil looduslikult esinevad linnuliigid on peamiselt rändliigid; need liigid moodustavad ühispärandi ja tõhus linnukaitse on üldjuhul mitmeid riike hõlmav keskkonnaprobleem, millega kaasneb ühine vastutus;
*Euroopa Ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalane tegevusprogramm kutsub üles võtma lindude kaitseks erimeetmeid; *võetavaid meetmeid tuleb kohaldada mitmesuguste lindude arvukust mõjutavate tegurite suhtes nagu inimtegevuse tagajärjed, milleks on eelkõige lindude elupaikade hävitamine ja saastamine, samuti lindude püüdmine ja tapmine inimese poolt ning sellega kaasnev kaubandus.

Pöördumist toetavad:



Loe lisaks: