5.09.2018: SOOME LAGERAIEVASTANE RAHVAALGATUS JÕUAB EESTISSE

 

Lageraievastane rahvaalgatus „Lageraied ajalukku!“ („Avohakkuut historiaan!“) on viie kuuga Soomes üle 50 000 allkirja kogunud, jõudes nüüd kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) juhtimisel ka Eestisse. Keskkonnakaitseliste rahvaliikumiste globaalse koostöö tulemusel viiakse kampaania siit edasi Lätisse, Leedusse ja Poolasse ning võimalusel veelgi kaugemale, sest laialdased lageraied sünnitavad ühiskondlikke ja looduskaitselisi vastuolusid peaaegu kogu maailmas.

Täna kohtuvad Soome Looduskaitseliidu juht Harri Hölttä ja teised Soome algatuse eestvedajad Kultuurikatlas EMA koordinaatorite ja lageraievastase rahvaalgatuse maaletoojatega. Ülemerenaabrid vahendavad oma kogemust kampaania edukast läbi viimisest, eestlased teavitavad aga oma esimestest sammudest lageraievastase rahvaalgatuse käima lükkamisel.

Lageraiete mõju ja kampaania „Lageraied ajalukku!“ käiguga saab tutvuda kampaania kodulehel www.lageraie.ee, millelt pääseb varsti ka rahvaalgatuse keskkonnas üles seatud petitsioonile, et anda toetusallkiri lageraieid piiravale seadusemuudatusele.

Kuna laialdased lageraied kahjustavad metsa tervist, rikuvad inimeste elu, pärsivad loomulikku veeringlust, halvendavad looduslikku uuenemist, põhjustavad süsinikuemissioone, takistavad kliimamuutustega võitlemist ja määrivad Eesti mainet, siis teeb EMA ettepaneku lageraielangi maksimumpindala seitsmekordseks vähendamiseks 7 hektarilt 1 hektarile. Lisaks sellele tehakse ettepanek lugeda mets uuenenuks alles 3 meetri kõrguselt, kuna hetkel võib uusi lageraielanke raiuda kõigest poolemeetriste puude kõrvale.

EMA ei soovi lageraiet kui metsamajandamisvõtet täielikult keelustada, sest Eestis kuuluvad väikesed lageraielangid ka kodanikuühenduse poolt eelistatud püsimetsana majandamise meetodite hulka ja nõmmemetsades tuleb neid nimelt raiuda, et mets teiseks metsatüübiks ei muutuks. Lankide maksimumpindala ulatusliku piiramise ja metsa uuenemisele seatud nõuete parandamisega saab ära hoida hiigellankide tekkimist, maastike killustumist ning metsa ökoloogiliste, sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste hüvede kahjustumist nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.

Viimastel aastakümnetel on Eesti metsades raiutava puidu hulk ja lageraiete kogupindala pidevalt kasvanud. 2007. aastaga võrreldes on raiemahud tõusnud 4,5 miljonilt tihumeetrilt 11 miljoni tihumeetrini. Kui 2007. aastal raiuti lageraiega ligi 3,5 miljonit tihumeetrit puitu, siis 2017. aastal ligi 9 miljonit tihumeetrit. Kokku väljastas keskkonnaamet möödunud aastal lageraielube 55 000 hektarile. RMK raius lageraiega aga 10 736 hektarit, hõlmates sellega peaaegu Karula rahvuspargi suuruse ala.

 

  • 15-16:00 on Kultuurikatla Torni uksed ajakirjanikele avatud, et selgitada, miks kodanikuühenduse liikmed lageraievastase kampaania korraldamist vajalikuks peavad, kuidas möödus kohtumine naaberriigi looduskaitsjatega ning mis on rahvaalgatuse edasised sammud, teavitamaks ühiskonda lageraietest säästvamate majandamisviiside olemasolust

 

Loe lisaks lageraie negatiivsete mõjude kohta www.lageraie.ee

Anna oma allkiri Rahvaalgatuse lehel, et saaksime teha kollektiivse pöördumise Riigikogule, et riigimetsades lõppeks lageraie ja mindaks üle loodust väärtustavale püsimetsandusele

Vaata lisaks