31.01.2017: KOLGA KAASAMISKOOSOLEK

 

Jaanuarikuu viimasel päeval sumiseb Kolga rahvamaja nagu mesilastaru, sest kohale on tulnud lausa mitme küla rahvas. Ärevust tekitavad RMK poolt avalikustatud raieplaanid, mis näevad ette lageraieid enam kui 40% küla ümbritsevatest metsadest. Kakskümmend aastat tagasi kuulus piirkond veel Lahemaa rahvuspargi alla, aga 1997. aastal arvati sealt välja. Nüüd on endine looduskaitseala suurel määral raieküpse metsa staatuses. Kohalikel on raske leppida tuttavate põlismetsade mastaapse langetamisega, seda enam, et RMK on viimase kümne aasta jooksul raietöid teostanud enam kui sajal ümberkaudsel hektaril. Sellele lisandub veel hulganisti erametsaomanike teostatud raieid.

„Kolga Valla Seltsing, Kuusalu valla külavanemad (allakirjutanud), MTÜ Kolga Arendus ja elanikud annavad teada, et ei ole nõus planeeritavate lageraietega Kolga aleviku ümbruses,“ seisab kogukonna kirjalikus pöördumises, millega kohalikud elanikud 19. jaanuaril avalikustatud raiekavadele vastavad. Alla on kirjutanud nelja ümberkaudse kogukonna külavanemad.

„Oleme täna olukorras, kus lageraied avavad tee tuultele, mürale, lõikavad läbi metsloomade käigurajad, hävitavad pesitsus- ja mängualad lindudele jne,“ loetlevad pöördujad ette suuremahuliste raietega kaasnevaid probleeme. „Arvestades juba varem toimunud lageraiete paiknemisi ja mahtusid, ei näe me võimalust sellisel moel raieid ilma kogukonda kaasamata jätkata.“

 

Kolga kui kaasamise proovikivi

Kolga rahvamajas valitsevat tõsist meeleolu hajutavad veidi Ida-Harjumaa metsaülema Andrus Kevvai pidulikud avasõnad.

„Täna on tegemist esimese kogukonda kaasava infokoosolekuga kogu vabariigis,“ teatab Kevvai. „See on teatud mõttes nagu proovikivi.“ Ehkki kodanike kaasamisega on RMK püüdnud tegeleda juba 2010. aastast alates, on varem kaardistatud vaid suuri piirkondi ning seetõttu pole kohalikud suutnud raiealadega kuigivõrd suhestuda. Nüüd hõlmab kaardistatud metsamaa vaid Kolga aleviku ümbrust ning inimeste kaasamiseks on koostatud varasemast tunduvalt täpsemad käitumisjuhised. Kuna kogukonna kaasamine on üks säästva metsanduse sertifikaadi (FSC) väljastamistingimustest, siis on RMK, sertifikaati säilitada soovides, lausa kohustatud kohalikega koostööd tegema.

„Uue käitumisjuhendi kohaselt on meil plaanis tihedam suhtlus huvirühmadega,“ selgitab metsaülem uudse kaasamisprotsessi tausta. Kevvai sõnul peaks hiljemalt aasta jooksul valmima ka internetiportaal, kuhu pannakse üles kõik RMKle teadaolevad tundlikud raiepiirkonnad. Seejärel oodatakse sellele infole kohalike elanike poolt tagasisidet ja ettepanekuid. „Hakkame infot valdadele ja maapiirkondadele välja saatma ning vajadusel korraldame ka kaasamiskoosolekuid,“ selgitab metsaülem.

Kõrgendatud avaliku huviga alad jagunevad laias laastus kaheks – kõigepealt linnades ja teistes tiheasustusalades või nende vahetus läheduses asuvad aktiivselt kasutatavad piirkonnad, kuid ka kultuuriliste iseärasustega paigad nagu kultuurimälestis, pärandkultuuriobjekt, looduslik pühapaik või kohaliku kogukonna jaoks oluline koht. Eraldi tähelepanu vajavad veel ka need alad, mis piirnevad vahetult elamute või turismiettevõtete hoonete ja rajatistega.

„Me ei tea enamasti kohaliku kogukonna kokkukäimiskohti ja pühapaikade asualasid, seega ootame meie poolt edastatud infole tagasisidet ning arutame tehtud ettepanekud esitajatega läbi,“ räägib Kevvai võimalikest koostöövormidest.

 

Lageraied teevad muret

Lisaks kaasamisprintsiipide juhistele on RMK tegelenud ka metsamajandamise põhimõtete parandamisega. „Kõige valulisem teema on kahtlemata lageraie,“ leiab Kevvai, aga lageraie puhul on tegemist nüüdsetel aegadel kõige levinuma metsamajandamise liigiga. „Kõrgendatud avaliku huviga piirkondades üritame teha lageraieid maastikku sobitades, vajadusel teeme ka metsaeraldisi ringi.“ Kevvai sõnul välditakse võimalusel sirgeid kokkuveoteid, et raiepiirkond ei jääks pilgule liialt avatuks. Erilist tähelepanu hakatakse pöörama ka sellele, et raiejäätmed saaksid ümberkaudsetelt teedelt koristatud. Säilikpuid plaanitakse tulevikus gruppidena kasvama jätta, sest nii peavad need tormile paremini vastu ning mõjuvad maastikupildis orgaanilisemalt.

„Metsa hakkame uuendama juba järgmisel raiejärgsel kevadel,“ selgitab Ida-Harju metsaülem Kolga rahvamajja kogunenud kohalikele. „Samuti üritame vältida üle kolme hektari suuruseid lanke, mis ei tähenda aga, et me seda piirangut vajadusel ületada ei võiks.“ Mõned kokkutulnutest meenutavad, et käesoleva aasta alguses raiuti nende alevikus lagedaks ligi seitsme hektari suurune metsatukk, ent riigimetsa majandajate hinnangul ei asu lank Kolgaküla vahetus läheduses. Seega ei kuulu see ametliku käsitluse kohaselt ka avaliku huvi mõjuvälja.

 

Luuakse ühine töögrupp

Uusi käitumisjuhiseid loetledes toonitab Kevvai, et kuna tegemist on sedavõrd uute eeskirjadega, siis ei ole neid Kolgal võimalik veel täiel määral rakendada ning kahe kuu pikkust pausi kaasamiskoosoleku ning raietegevuse vahel sedakorda ei tule, kuna mastaapsed raietööd on kavandatud juba veebruari- ja märtsikuusse. Kuna kokkutulnud sellega ei lepi, otsustavad riigimetsa majandajad lõpuks, et järgnevatesse kuudesse planeeritud raietööd jäetakse ära.

Mittetulundusühingu Kolga Arendus juhatuse liikme Andres Heinveri ettepanekul moodustatakse RMK, valla ja kogukonna esindajatest töögrupp, kes peab ühiselt raielangid üle vaatama ning nähtu põhjal otsustama, kuidas küla ümbrusse jäävate metsade langetamine kogukonnale talutavamaks teha. Mitmed kokkutulnutest uurivad, kas lageraieid oleks võimalik mõne teise raieliigi, näiteks turberaiega asendada, ent riigimetsa majandajad seda võimalikuks ei pea. Lõpuks lepitakse kokku kümme aastat vältava raiekava koostamisvajadus ning märtsi algusse planeeritakse uus koosolek, et kogukond saaks uuesti arutada ühiselt moodustatud töögrupi edasisi plaane.

Kolga omavalitsuse, kohaliku kogukonna ning riigimetsa majandajate vahel arenev koostöö peaks saama kaasamisnäidiseks, millesarnast riik kõikjal valdade, seltsingute, turismiettevõtete ja talumajapidamistega tulevikus rakendama hakkab.