26.02.2018: EMA KOHTUS RIIGIHALDUSE MINISTRIGA

 

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks koordinaatorid Indrek Vainu, Sven Anton ja Linda-Mari Väli kohtusid Superministeeriumis riigihalduse ministri Jaak Aabi ja rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärvega. Kohal viibis ka ministri nõunik Risto Kask. Riigihalduse ministrina allkirjastas Aab koostöökokkuleppe riigi ja Est-For Invest OÜ vahel ning ka tehase asukohavaliku lõplik kinnitamine langeks tema haldusalasse, mis ajendaski EMA ministriga kohtuma.

Arutleti Emajõe äärde kavandatava tselluloositehase eriplaneeringuga kaasnevaid küsimusi, kusjuures EMA koordinaatorid selgitasid avalikkuse suure vastuseisu põhjuseid ning uurisid, mil moel saaks eriplaneeringu lõpetada. Kodanikuühenduse hinnangul tuleb protsess peatada, kuna ühiskonnal on kadunud igasugune usaldus hiiglasliku projekti vastu nii RMK ja ettevõtjate vahel kavandatud koostöökokkuleppe (mis alles tänu EMA koordinaatorite ja ajakirjanike tegevusele avalikuks tuli) kui ka hiigeltehast plaanivate ärimeeste varasemate projektide tõttu (meenutagem, et Margus Kohava eestveol rajatud Kunda tselluloositehase heitveetoru lekked tulid samuti välja alles läbi EMA aktivistide ja ajakirjanike uurimistegevuse, kusjuures enne Kunda tehase ehitamist rääkis Kohava samuti kõige moodsamast tehnoloogiast ja igasuguste ohtude puudumisest).

Riigihalduse minister Jaak Aab selgitas, et on tselluloositehase küsimuse puhul hetkel veel neutraalsel seisukohal, langetades oma lõpliku otsuse alles pärast eriplaneeringuga kaasnevate uuringute valmimist. Samas kinnitas Aab, et põhimõtteliselt on valitsusel võimalik eriplaneeringu protsess iga hetk katkestada. Põhjuseks võib olla näiteks avalikkuse surve, samas pole must-valget konsensust selle kohta, millistel tingimustel valitsus ühe või teise otsuse langetama peaks. Lõplik seisukoht saab Aabi sõnul ikkagi olla vaid subjektiivne ning tugineda (eeldatavasti) tehase rajamise vastu- ja pooltargumentide neutraalsel analüüsil.

Hetkel on eriplaneeringu protsessile antud roheline tuli, sest keskkonnaministeeriumi ja majandusministeeriumi poolt riigihaldusinstantsidele antud sisendi järgi pole mastaapse tselluloositööstuse kavandamise plaan riigi eesmärkidega vastuolus. Ometi on Emajõe puhtuse tagamiseks ning pikemas perspektiivis ka parandamiseks võetud Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi ning Ida-Eesti veemajanduskavaga konkreetsed kohustused. On sügavalt kaheldav, kas inimmõjude suurendamine, eriti sedavõrd suurel ja tööstuslikul viisil, võimaldaks meie veestikku puhtamaks muuta. Keskkonnaministeerium võinuks saastekoguste arvutamise esialgse hinnangu tegemisel lähtuda Euroopa Komisjoni paberi ja tselluloositootmise parima võimaliku tehnoloogia andmestikust, aga jättis selle võimaluse kasutamata.

Seetõttu on EMA endiselt seisukohal, et juba olemasolevate andmete alusel võib kavandatava hiigeltööstuse mõju meie keskkonnale suhteliselt suureks ja laastavaks hinnata. Samuti on tekitanud palju küsimusi kogu protsessi demokraatlikkus. Algusest peale on projekti investorid välistanud väiksema tehase rajamise plaani, surudes ühiskonna lausa sundolukorda: Est-For Investil on plaan, mis tõotab nende sõnutsi Eestile parimat tulevikku, aga ometi pole väljaspoole investorite ringi jäävatel osapooltel võimalik selle plaani vormimisel kaasa rääkida. Ärimeeste poolt peale surutud mängureeglid tunnustavad vaid ühte majanduslikku kreedot, justkui oleks 3,3 miljonit tihumeetrit kuuse ja kase ümar- ja hakkepuitu tselluloosiks ümber töötlev tehas ainuvõimalik puiduväärindamisplaan Eestis.

EMA kavatseb tselluloositehase küsimuse lahendusprotsessi edendamiseks kohtuda järgmiseks Tartu linnavolikoguga. Plaanis on arutleda demokraatliku otsustusprotsessi võimalikkuse küsimust tselluloositehase eriplaneeringu edasises protsessis.

 

Loe lisaks: