26.01.2021: EMA LOODAB UUELT VALITSUSELT KORRA TAASTAMIST LOODUSKAITSEALADEL

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) soovib ametisse astuvale valitsusele jõudu, avaldades samas lootust, et uued otsustajad suudavad taastada korra looduskaitsealadel. Satelliitandmestiku põhjal on Eestis aastatel 2001-2019 rahvusvahelise tähtsusega kaitsealustelt Natura aladelt kadunud üle 15 000 hektari metsakatet, kusjuures 80 protsenti sellest raiuti aastatel 2015-2019. Viimase Keskkonnaagentuuri (KAUR) raporti järgi on üheteistkümnest Natura metsaelupaigast 10 halvas või ebapiisavas seisundis.

Kodanikuühendus analüüsis raielubasid, mis olid möödunud aastal väljastatud looduskaitsealadele ning hindab numbritele otsa vaadates, et paljudel juhtudel on tegemist majanduslikel eesmärkidel läbi viidavate raietega. Ainuüksi lageraielubasid on eelmisel aastal looduskaitsealadele väljastatud enam kui 750 hektarile. Võrreldes RMK-ga raiuvad erametsaomanikud looduskaitsealasid tunduvalt agaramalt kui riigimetsa haldajad.

EMA andmetel väljastati seisuga 02.01.2020 – 01.01.2021 Eesti looduskaitsealadele raielubasid kokku 7736,76 hektarile, sellest 70,9% erametsadesse ja 29,1% riigimetsa. Natura aladele väljastati raielubasid kokku 6244,12 hektarile, sellest üle kahe kolmandiku erametsadesse. Keskkonnaagentuuri hinnangul teostatakse väljastatud raielubadest erametsades 66% ja riigimetsades 87%. Kuna Natura alad kattuvad suures osas looduskaitsealadega, siis ühtib enamik nendele aladele väljastatud raielubadest ka kaitsealadele väljastatud lubadega. 

Keskkonnaagentuur on analüüsis ,,Ülevaade loodusdirektiivi metsaelupaikade seisundist (2013-2018)” leidnud, et ligi pool metsaelupaikade uuendusraiete teatistest on väljastatud kaitsealadel asuvatesse elupaikadesse (lk 26). See tähendab, et hoiualade ja kaitsealade piiranguvööndite režiim ei taga metsaelupaikade säilimist. Analüüsis on välja toodud, et metsakadude satelliitseire põhjal jõuti tulemuseni, mille kohaselt kaitstavate alade vööndites on viimase 6 aasta jooksul hävinud 1034 ha elupaiku (lk 3). Seire tulemusena leiti, et kõigi Natura võrgustiku metsaelupaikade seisundi üldhinnang on “halb” (lk 28).

EMA hinnangul tuleks majandusliku kasu saamise eesmärgil teostatavad uuendusraied (mille hulka kuuluvad nii lage- kui turberaied) looduskaitsealadel välistada. Mõistetavad on looduskaitselistel eesmärkidel, näiteks soode taastamise huvides teostatavad raied, samuti looduslike oludega arvestav püsimetsandus piiranguvööndis, kui see ei kahjusta ala kaitse-eesmärke. Lubatavad ei tohiks olla majandusliku kasu saamise eesmärgil teostatavad suuremahulised raietööd, mille tulemusel metsaelustik vaesustub. Paraku on EMA tunnistanud sellist raietegevust nii riigi- kui erametsades, vaidlustades muu hulgas RMK lageraieid Kääpa maastikukaitsealal metsise elupaigas ja dokumenteerides ulatuslikke rasketehnikaga teostatud lageraieid Lahemaa rahvuspargis erametsaomanike maadel. 

Eestimaalaste kasvav rahulolematus riigimetsa majandamise intensiivsusega looduskaitsealadel ja puhkemetsades kajastub üha teravamalt ka ajakirjanduses ning sunnib kohalikke kogukondi kodumetsade kaitseks organiseeruma. Viimastel aastatel on kodanikuühendus üritanud seista vastu trendile, kus Keskkonnaamet (KeA) laseb kaitsealadele lageraied.

Ehkki Looduskaitseseadus keelab piiranguvööndis uuendusraied, mille hulka kuuluvad ka lageraied, siis saab Keskkonnaamet selliseid raieid kaitse-eeskirjaga lubada. EMA on seisnud lageraiete lubamise vastu näiteks Võhandu jõe ürgoru kaitsealal ja Navesti maastikukaitsealal, ent seni pole Keskkonnaamet kodanikuühenduse soovitustega arvestanud. Uuematest muudatustest soovib amet hakata lageraieid lubama ka Matsalu rahvuspargis ja Vormsi maastikukaitsealal. EMA sooviks on leida Keskkonnaametiga ühine keel. Loodetavasti leiavad kodanikuühenduse soovitused tulevikus KeA poolt suuremat toetust.

Raied kaitsealadel

Kaitsealadele, mille hulka EMA on arvanud nii looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, kaitsealad, looduspargid, hoiualad kui püsielupaigad, väljastati eelmisel aastal lageraielubasid kokku 750,86 hektarile, sellest vaid 8,3% riigimetsa. Raadamislubasid väljastati 194,73 hektarile, sellest umbes 60% erametsa. Trassiraielubasid 17,39 hektarile, sellest umbes 55% riigimaale. Veerraielubasid 272,27 hektarile, sellest 98% eramaale. Aegjärkse raie lubasid 1314,22 hektarile, sellest alla 6,3% riigimetsa. Häilraielubasid 36,74 hektarile, sellest 100% erametsa. Harvendusraielubasid 2323,42 hektarile, sellest 60% eramaale. Valikraielubasid 41,23 hektarile, sellest 100% erametsa. Kujundusraielubasid 1026,39 hektarile, sellest üle 80% riigimetsa. Sanitaarraielubasid 1759,51 hektarile, sellest üle 80% erametsa.

Raied Natura aladel

Natura aladele väljastati lageraielubasid kokku 576,19 hektarile, sellest linnualadele 500,91 hektarile ja loodusaladele 549,24 hektarile (Natura linnu- ja loodusalad kattuvad suures osas). Keskmiselt 10% lageraielubadest on väljastatud riigimetsa, ülejäänud erametsadesse. Raadamislubasid väljastati kokku 145,17 hektarile, sellest umbes kolmandik riigimetsa. Trassiraielubasid kokku 11,85 hektarile, sellest umbes 60% riigimetsa. Veerraielubasid 226,05 ha, sellest 98% erametsa. Aegjärkse raie lubasid kokku 1043,09 hektarile, sellest vaid 5,7% riigimetsa. Häilraielubasid kokku 36,74 hektarile, sellest 100% erametsa. Harvendusraielubasid kokku 1675,49 hektarile, sellest 28% riigimetsa. Valikraielubasid 39,31 hektarile, sellest 100% erametsa. Kujundusraielubasid 1002,28 hektarile, sellest umbes 80% riigimetsa. Sanitaarraielubasid 1487,69 hektarile, sellest üle 80% erametsa.

Kodanikuühenduse lootus ja palve on, et uus valitsus töötab selle nimel, et meie looduskaitsealad saaksid kaitstud liigse majandustegevuse eest. Looduskaitsealade primaarne funktsioon on looduse kaitsmine, aga mitte puidutööstuse toormega varustamine. Vastasel juhul saavad kahjustatud alade looduskaitselised eesmärgid, mille täitmist nõuavad nii Eesti kui Euroopa Liidu seadused.

Loe lisaks: