24.01.2020: MINISTEERIUMI OMAVOLI METSANDUSE ARENGUKAVA PROTSESSIS

Keskkonnaministeerium otsustas juhtrühma liikmetega läbi rääkimata lükata tagasi Metsanduse arengukava 2030 arengustsenaariumite mõju analüüsi.

Möödunud aasta lõpul läbi viidud juhtrühma kohtumiste käigus ei soovinud KKM kõnealuseid materjale juhtkogu liikmetele isegi avalikustada, mis tõi kaasa pikki (protokollitud) arutelusid juhtrühmas, sest mitmed rühma liikmed siiski soovisid tagasi lükatud mõjuhinnanguga tutvuda. Samuti soovisiti aru saada põhjustest, miks Keskkonnaministeerium MAK2030 arengustsenaariumitele tellitud mõjuanalüüsi tagasi lükkas.

Kuna mõjuhindamine kukkus (avalikkusele selgitamata põhjustel) läbi ja juhtrühma liikmed (eelkõige loodushoidliku poole esindajad) ei olnud nõus töötama MAK2030-le koostatud arengustsenaariumitega, millel puudub igasugune mõjuhinnang, on protsess tänase seisuga ametlikult edasi lükatud, et algatada uus mõjuhindamine, mille läbi viimise protsessi kaasatakse sel korral ka juhtrühma liikmed.

Eile (23.01.2020) allkirjastas keskkonnaminister Rene Kokk käskkirja, millega lükatakse metsanduse arengukava aastani 2030 eelnõu esitamine keskkonnaministrile edasi hiljemalt septembriks 2020.

Täna teatas keskkonnaministeerium MAK2030 juhtrühma liikmetele, et nüüdsest on avalikuks saanud ka tagasi lükatud mõjuhinnang, millega saab tutvuda siin: https://www.envir.ee…/lopparuanne_metsanduse_arengukava_20…

Keskkonnaministeeriumi kommentaar mõjuhinnangu tagasi lükkamise seletuseks ütleb:

“Mõjude analüüsi eesmärk oli välja selgitada metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030) eelnõu jaoks koostatud arengustsenaariumite esialgset mõju majandus-, sotsiaal-, ökoloogia ja kultuuri valdkonnas. Töö pidi andma sisendi MAK2030 juhtkogule metsanduse arengustsenaariumite valikute tegemisel ning MAK2030 eelnõu lõppversiooni (sh seletuskiri, mõjuanalüüsi aruanne) koostamiseks. Töö raamistikuks on aga seatud kliima- ja elurikkuse hoidmise eesmärgid ning ei ole arvestatud MAK2030 ettepanekus toodud ja huvirühmadega koos seatud MAK2030 koostamise eesmärkidega, sh üldeesmärkidega. Lisaks ei vastanud tähtaegselt (22.11.2019) esitatud ja hiljem korrigeeritud töö käsunduslepingu lisas kirjeldatud kõikidele tingimustele ega käsundisaaja poolt esitatud pakkumuses toodule. Seega ei ole võimalik tööd sihtotstarbeliselt kasutada.”

Üldeesmärgid ise olid aga järgmised:

“Metsade kasutamine on võimalikult mitmekülgne, vastab ühiskonna ootustele ja vajadustele, aitab leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda ning tagab sotsiaalselt tasakaalustatud elu- ja majanduskeskkonna ning metsaökosüsteemide soodsa seisundi. Nüüdisaegne haridussüsteem ja metsateadus, samuti selgelt mõistetav ja avalikkusele kergelt kättesaadav teave metsandusestsuurendavad ühiskonna teadlikkust ja kujundavad hoiakuid jätkusuutliku metsanduse suunas ning tagavad puidu maksimaalse väärindamise ja kõigi metsaga seotud hüvede targa kasutuse.“

Tagasi lükatud mõjuhinnang ütleb muu hulgas järgmist:

“Hindajad lähtusid järgmistest kaalutlustest: metsaga metsamaa pindala omab kliima-elurikkuse seisukohast suurt tähtsust (seepärast kaal “4”) (tabel 1). Lageraie maht mõjutab metsaga/metsata metsamaa suhet, mis sõltub eelkõige metsauuenemise ja uuendamise kiirusest ja ulatusest. Arvestades tänast raiemahtu ja uuendamise madalat taset, siis suurema raiemahuga pigem kaasneb metsaga metsamaa pindala vähenemine. Hindajad on seisukohal, et raiemaht üle 10 miljoni tm aastas toob kaasa lühema raieringi, kuid ei suurendada metsauuendusse tehtavaid investeeringuid, ehk metsata metsamaa pindala pigem suureneb.” (Metsanduse arengukava 2030 arengustsenaariumite mõju analüüs, Tallinn-Tartu 2019, lk 17)

“Kuigi kaitstavaid metsi ei peaks raiemaht mõjutama (kaitse on kaitse), siis olukorras, kus kaitsealade piiranguvööndi metsi saab majandada, sh lageraiet teha, siis suurema raiemahu tingimustes võib tekkida suurem surve just piiranguvööndi metsadele. Sellest kaalutlusest lähtuvalt hinnati suuremat raiemahtu kui 8 miljonit tm /a ohuks Natura metsaliikidele. Hindajad lähtusid mõju määramisel ka asjaolust, et Natura metsaelupaigatüüpe ei esine ainult kaitsealadel vaid ka väljaspool, siis on oluline, et metsade majandamise intensiivsus oleks tervikuna madal ja metsatagavara tagatud.” (Metsanduse arengukava 2030 arengustsenaariumite mõju analüüs, Tallinn-Tartu 2019, lk 25)

Tuletame meelde, et meie raiemahud on juba aastaid olnud üle 10 miljoni tihumeetri, küündides möödunud aastal koguni 12,5 miljoni tihumeetrini. Eesti Metsa Abiks MAK2030 juhtrühmas edasi nii looduse kui loodust armastavate inimestega arvestava arengukava saavutamise nimel ja hoiab avalikkust kursis sündmuste käiguga.

Loe lisaks: