22.06.18: EMA TUNNUSTAB VALITSUSE OTSUST TSELLULOOSITEHASE ERIPLANEERINGU LÕPETAMISE OSAS

 
Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) tunnustab valitsuse eilset otsust, millega algatati Est-Fori tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamine, ning meenutab, et juba enne planeeringu algatamist oli ühendus seisukohal, et sellist planeeringut algatada ei tohi, informeerides sellest ka valitsuse liikmeid. Lisaks pöördus kodanikuühendus planeeringumenetluse vaidlustamiseks läinud aasta septembris ja sellele järgnenud kuudel kohtusse, üritades vaidlustada tõsiasja, et avalikkus kaasatakse planeerimise küsimusse alles pärast eriplaneeringu algatamist. EMA hinnangul sai riigi otsuse puhul eriplaneering lõpetada aga määravaks just Tartus ning Tabiveres tärganud kodanikuühenduste „Emajõe elu hoieldes“ ja „Tabivere ei luba“ tekkimine ning kohalike elanike muljetavaldav väljaastumine, mis on toonud tänavatele tuhandeid oma elukeskkonna kaitseks välja astunud eestlasi.
 
Tabivere kett. Evelyn Raudsepa foto

Kodanikuühendus avaldab lootust, et edaspidi rakendatakse riigi eriplaneeringu menetlust sihtotstarbepäraselt, mitte kohalike kogukondade hääle tasalülitamiseks eraettevõtluse mugavuse huvides. Kuna on kõlanud hääli, mis soovitavad tehast kusagile mujale teha, näiteks tööstusest juba niigi laastatud Ida-Virumaale, siis soovib ühendus selgelt välja öelda, et EMA on tselluloositehase rajamise vastu mistahes Eestimaa piirkonnas, kuna küsimus pole mitte asukohas, vaid tehase mõjus meie metsale ja veele, kuna ühenduse hinnangul teeb sedavõrd mastaapse puidutööstuse rajamine, nagu Emajõe äärde kavandati, säästva metsanduse arendamise Eestis võimatuks.

Seda kinnitab hästi ka Est-Fori tehase ühe eestvedaja Margus Kohava viimane projekt, nimelt Estonian Celli rajatud Kunda tselluloositehas. Ehkki kõnealune tehas vajab pea seitse korda vähem puitu, täpsemalt haavapuitu, siis on Eesti vanade haavikute elustik peale kõnealuse tehase rajamist tõsise löögi alla sattunud. Haavikud on järjepanu haavapuitmassitehasesse veetud ning haavikute elustiku kaitset pole riigi poolt õigeaegselt kohaldatud, kusjuures üks elutegevuseks vanu haavikuid vajavatest liikidest on lendorav, kellele ennustatakse juba lähiaastatel täielikku kadumist meie territooriumilt. Väärib meenutamist, et kuigi ka Kunda tehas pidi tulema moodsaim ja kõrgtehnoloogilisim, siis tuvastasid EMA aktivistid möödunud aastal tehasest tõsise lekke ning hilisemal uurimisel selgus, et väljalasketoru oli vähemalt kümnest kohast katki.
 
Kodanikuühendus soovib rõhutada, et EMA pole põhimõtteliselt puidutööstuse vastu, aga riigile kui tervikule pikaajalise olulise mõjuga projektidesse tuleb kaasata lai ring erialaspetsialiste juba nende projektide algfaasis ning nende erialateadmisi tuleb võtta reaalselt arvesse, eristades sel kombel mõeldavad arendused mõeldamatutest. Praegu käimasoleva metsanduse arengukava 2030 koostamise käigus peab ühiskond metsanduse tuleviku osas kokkuleppe saavutama ning alles seejäral saab edasi mõelda, millisel kujul puidutööstus Eestis areneda võiks. Kuna kodanikuühenduse selgeks seisukohaks on, et raiemahud peavad vähenema, siis tuleb kõne alla eelkõige jätkusuutmatu puidutööstuse sulgemine eelkõige olemasolevate pelleti- või tselluloosivabrikute näol ning nende asendamisega näiteks püsimetsandusest saadava, kvaliteetpuidul baseeruva ja 21. sajandile kohase tööstuse arendamisega, mis tegeleks väärtuslike, süsinikku pikaks ajaks salvestavate kvaliteettoodete valmistamisega.
 
 
Loe lisaks: