21.05.2018: EMA MÕISTAB PUIDU MASSILISE ELEKTRIKS PÕLETAMISE HUKKA

 

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) teavitab nii riigikogulasi kui avalikkust, et järgmisel kolmapäeval (30.05) Riigikogus toimuv elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (290SE) teine lugemine, mis sisaldab võimalust Narva elektrijaamades statistikakaubanduse raames piiranguteta puitu põletada, on kaasaegseima teadusinfo järgi säästva metsanduse printsiipidele ning Pariisi kliimaleppe eesmärkidele vastukäiv samm ning seepärast kavatsevad kodanikud astuda kõik vastusammud, et konkreetset seaduseelnõud läbi ei lastaks.

Kodanikuühendus meenutab, et opositsioonis viibides mõistsid nii praegune maaeluminister Tarmo Tamm  kui ka ettevõtlus- ja IT-minister Urve Palo puidu masspõletamise negatiivseid aspekte ning ka keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra võttis sel teemal sõna. Massiline puidu põletamine koostootmisjaamade kateldes on tasakaalustatud kliimapoliitika seisukohast üks kahjulikumaid puidukasutuse viise ning suurendab märkimisväärselt kliimamuutuste peamise komponendi ehk süsiniku hulka atmosfääris. Puidu põletamisel eraldub aastatega talletunud süsinik koheselt ning vabaneb ka metsamullas talletunud süsinik, samuti lakkab süsiniku sidumine antud alal aastakümneteks. Seega pole puidupõletamine fossiilkütuste kasutamisele eelistatav, sest naftast ei soovita loobuda mitte selle ressursi võimaliku ammendumise pärast, millist võimalust üha uute maardlate jää alt välja sulamine sugugi ei toeta, vaid süsinikuheite ja muude looduskahjustuste tõttu, mille osas võib puidu põletamine fossiilkütuseid isegi ületada.

Juba praegusel ajal läheb suurem osa meil raiutavast metsast põletamisele. 2016. aastal läks Eesti raiemahust põletamisele peaaegu pool, kusjuures sinna hulka kuulub ka Ida-Euroopas äärmiselt suurte mõõtmeteni paisunud pelletiäri, mis viib Eesti ja teiste Balti riikide metsa graanulitena Taani, Suurbritannia ja teiste läänepoolsemate EL-i riikide energiajaamadesse ning tavatarbijatele, olles võimalik vaid tänu ebamõistlikult üles ehitatud taastuvenergiatoetuste süsteemile. Lisaks keskkonnakaalutlustele oleks Narva jaamades puidu põletamisel negatiivne mõju ka sama tooret kasutavale osale Eesti puidutööstusest, samuti puitküttest sõltuvatele majapidamistele, mille kütte hind sellise seadusemuudatuse tagajärjel paratamatult tõuseks. Samuti on selline puidukasutus lokaalsetest koostootmisjaamadest energeetiliselt peaaegu kolm korda ebaefektiivsem ning raiskavam.

Võttes arvesse, et 2021. aastal jõustuv Euroopa Liidu LULUCF-määrus piirab Eesti raiemahtu vähemalt 10 miljoni tihumeetrini aastas ning paljud Eesti metsanduse arengukava 2021-2030 koostamise osapooled leiavad, et aastane raiemaht peab olema veelgi väiksem, siis tuleb valitsusel juba praegu puidusektorit ettevaatlikult kahandama hakkama, aga mitte toetada miljonite tihumeetrite suurust lisanõudlust nii Est-Fori plaanitava tehase kui Auvere jaamas tselluloosivabrikuga võrdväärse koguse puidu põletamise näol, mis lisaks looduskahjule halvendaks väiksemate puidutööstusettevõtete konkurentsivõimet ning tekitaks turumoonutust.

Kodanikuühendus soovitab kõigil huvilistel oma soovid puidu masspõletamise osas rahvaesindajatele isiklikult või kirjalikult teatavaks teha. Saadikud jõuavad 30. mail tööle umbes kell kaheksa hommikul ning EMA eestvedajad kavatsevad neid seal ka tervitada, teavitamaks neid elektrituruseaduse muudatuse ohtudest ja vajadusest hääletada selle läbi laskmise vastu.