20.12.2019: EMA PALUB RMK-LT ROHKEM AEGA KOSE METSADE INVENTEERIMISEKS

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) pöördus täna hommikul Riigimetsa Majandamise Keskuse poole Eesti FSC Hea Metsanduse Koja liikmena, teavitamaks riigimetsa majandajaid sellest, et nende metsamajandamiskavad lähevad vastuollu kohalike elanike esitatud argumentidega Kose aleviku metsadesse plaanitud lageraiete vastu ning RMK pole esitatud argumente piisavalt analüüsinud.

Allkirjade üleandmine RMK-le Kose vallamajas

EMA tegi riigimetsa majandajatele ettepaneku vaadata lageraiekavad sõltumatute ekspertide kaasamisel ja ekspertuuringute tellimiseks ühte aastaringi võimaldades täiendavalt üle, kuna praegusel juhul on põhjendatud oht, et lageraietega kahjustatakse ülemääraselt nii Kose alevikus elavate inimeste elukeskkonda kui aleviku metsade ökoloogilisi ja kultuurilisi väärtusi.

Kodanikuühendus tugines oma pöördumises FSC säästva metsamajandamise sertifikaadi tingimustele, mis sätestavad muu hulgas, et RMK peab olema valmis lävima keskkonnaorganisatsioonidega nagu Eesti Metsa Abiks kõrge kaitseväärtusega metsade inventeerimise ja kaitse osas.

Detsembri esimesel neljapäeval (05.12.2019) palus EMA ametliku pöördumisega RMK poolt alustatud raiete kohest peatamist, juhtides tähelepanu sellele, et osad lageraiete alla määratud metsadest on hetkel ainukeseks tuule-, müra- ja saastetõkkeks aleviku Sinilille ja Soone tänava äärsele osale, osade alla jäävad aga kaitsealuse Rahksoone kõrvalharud. Muu hulgas viidati sellele, et kevadel (28.95.2019) RMK initsiatiivil ja valla korraldusel toimunud teavituskoosolekul käis vähem kui kümme inimest ning suurele osale vallarahvast polnud koosoleku toimumise info kunagi kohale jõudnud.

Reede õhtuks peatas RMK alustatud raied ning 9. detsembril saatis EMA välja täiendava pöördumise, paludes lageraiete peatamist ka kõrge looduskaitselise potentsiaaliga metsades Pirita jõe ning RMK enda poolt vääriselupaikadeks määratud metsade vahetus naabruses.

Metsade kaitseks välja saadetud pöördumised sündisid kohalike elanike initsiatiivil ja kodanikuühenduse poolt läbi viidud esmaekspertiisi alusel. Vastavalt FSC sertifitseerimismärgisele, mis võimaldab RMK-l konkurentsivõimeliselt puiduturul osaleda, peavad riigimetsa majandajad nii kohalike elanike kui keskkonnaorganisatsioonidega nõu pidama ning vajadusel täiendavaid ekspertiise läbi viima, et selgitada välja tähelepanu alla tõstetud metsaalade kaitseväärtus ja majandamisrežiim.

Metsaülem Kevvai peab Kose valla volikogule ettekannet

10. detsembril toimus Kose vallamajas kohalike initsiatiivil korraldatud kohtumine valla elanike, RMK ja vallavalitsuse vahel, kus kohalike esindajad Virgo Orasi ja Eleri Lopp-Valdma andsid üle metsade kaitseks korjatud allkirjad. Loetud päevade jooksul läks kohalikel korda koguda üle 500 allkirja, kusjuures pooled neist korjati käsitsi. Kohalike esindaja sooviks oli saada aasta ajapikendust täiendavate ekspertiiside tegemiseks, ent RMK seda võimalust ei andnud, leppides viimaks sellega, et kohalikud elanikud peavad 16. detsembriks täpsemalt selgitama, mida nad uurida soovivad. Kohalike poolt lubatud selgitused said ka õigeaegselt üle antud, ent sellegipoolest ei soovi RMK palutud ajapikendust anda, kaitstes seisukohta, nagu oleks lageraie Kose metsade ainus võimalus.

Eile (19.12) arutati avalikkuse kaasamise küsimust ka Kose vallavolikogus, kus RMK metsaülem Andrus Kevvai pidas ettekande, kuid kohalikele elanikele või asjasse sekkunud keskkonnaorganisatsioonidele seda ei võimaldatud. RMK esindaja sõnul on nad valmis kohalikega metsa minema ja läbirääkimisi pidama selles osas, missuguseid puid või puusalusid alles võiks jätta, aga oluline on, et tingimuste seadmisel jääks raieliigiks ikkagi lageraie.

Eesti Metsa Abiks leiab, et tegemist ei ole õiglaste läbirääkimistingimustega ning laual peab olema ka võimalus, et juhul, kui lageraiete asendamine muu majandamisrežiimiga on põhjendatud, siis ei saa lageraieid läbi viia. Täiendavate ekspertiiside tegemiseks on vaja aga minimaalselt ühte aastaringi, et vähegi adekvaatset tulemust saada.

Loe lisaks:

Vääriselupaiga tunnustega kuusemets kaitsealuse Rahksoone kõrvalharudel