2.02.2018: RAIE KAKU PESITSUSALAL

 

Kodanikuühendus EESTI METSA ABIKS (EMA)
Meie: 02.02.2018

Pr Marju Erit, Keskkonnaamet, liigikaitse büroo juhataja

Hr Taavi Tattar, Keskkonnaamet, kaitse planeerimise büroo juhataja

Hr Uno Luht, Keskkonnainspektsioon, looduskaitsosakonna juhataja

Hr Aivar Kruup, Keskkonnainspektsioon, Harjumaa büroo juhtivinspektor

 

Kaebus Vääna-Jõesuus Jahilossi tee ääres värbkaku pesitsusalal toimunud raie kohta

28.01.2018 pärastlõunal teavitas kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks avaliku foorumi liige (nimi ja kontaktandmed kaebuse esitajale teada) meie ühendust tõigast, et Vääna-Jõesuus Jahilossi tee ääres (kinnistul katastritunnusega 19801:011:0763) alustati samal hommikul metsaraiet. Kuna tegemist oli kodanikule teadaolevalt värbkaku pesitsemisalaga, mis tähendab, et seal ei tohi käia ajavahemikul 1.02.-31.07 ning isendi häirimine on ka muul moel seadusega keelatud (LKS § 48 ja § 55), siis täitis ta oma kodanikukohust ning uuris kiiresti, mida kaku kaitseks ette võtta. Samal päeval lahti rullunud sündmusi kirjeldas kodanik EMA koordinaatorile järgnevalt:

Olime seal läheduses metsas ning metsamees tuli uurima, et kus me liigume, sest nemad viivat praegu masinaid metsa ja algab metsaraie. Kui meie seepeale ütlesime, et miks selline asi toimub, ei tohi ju, sest siin elab kotkas, siis tema vastus oli, et ei ela mingit kotkast, vaid kakk. Teiste sõnadega: ta oli kursis kaku pesitsemisega.

Meie puutusime kaku teemaga esimest korda kokku 2016. aasta märtsis ja aprillis. Küsisime RMK-st luba, et teha eksamit otsingukoertele metsas, mis asus kohe sama kinnistu kõrval, kus nüüd toimus lageraie. Toona saime vastuseks, et kevadel ei või sinna minna, sest tegemist on kaku püsipesitsusalaga.

Värbkaku püsipesitsuspaigas algavale raiele peale sattunud inimene tahtis teada, kuidas elupaiga hävitamist ja linnu häirimist peatada. EMA koordinaatorid juhendasid teda kiiremas korras Keskkonnainspektsiooni poole pöörduma, et kaitsealuse linnuliigi pesitsusala rängast kahjustamisest ning linnu häirimisest teada anda. Järgmisel hommikul, s. o. esmaspäeval 29.01.2018, helistaski kodanik KKI lühinumbrile 1313 ning andis inspektsioonile kogutud info üles. Õhtul helistas inspektor tagasi ja ütles, et kuna Keskkonnaamet on loa väljastanud, siis võivat metsamehed seal edasi raiuda ning metsa välja vedada kuni esimese veebruarini, mil algab liikumiskeeld. Inspektor palus teada anda, kui tegevus pärast veebruari algust peaks edasi toimuma.

Kuna pesitsusala, kus värbkakk elutseb, on Metsaregistrisse sisse kantud ning raiutud kinnistud jäävad pesitsusala sisse, siis on Keskkonnaamet EMA hinnangul raielubasid väljastades eksinud Looduskaitseseaduse vastu, sest alal kehtib piiritlemata püsielupaigast lähtuvalt isendi kaitse:

Looduskaitseseadus
§ 55. Isendi surmamine, kahjustamine ja häirimine
(6) Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, välja arvatud käesoleva seaduse § 58 lõigetes 4 ja 5 ning §-s 582 sätestatud juhul.
[RT I, 08.07.2014, 3 – jõust. 01.08.2014]

Eeltoodust johtuvalt leiab meie ühendus, et Keskkonnaamet poleks tohtinud kinnistule katastritunnusega 19801:011:0763 raielubasid väljastada, kuna tegemist on ilmselgelt isendi kaitse seaduse vastu eksimise ning värbkaku häirimisega talvitumise ajal.

Leiame ka, et Keskkonnainspektsioon pidanuks kodaniku poolt edastatud informatsiooni ajel raietegevusse sekkuma, et talvituvat värbkakku kaitsta, kuna selleks kohustab keskkonnajärelvalveametnikku nii Looduskaitseseadus kui ametijuhend.

Sooviksime kodanike nimel teada saada:

  1. miks väljastas Keskkonnaamet talvituva värbkaku pesitsusalale lageraieload,
  2. miks Keskkonnainspektsioon kodaniku tehtud kaebuse järel raietegevust ei peatanud,
  3. milline KKA töötaja vastutab kõnealusele kinnistule raielubade väljastamise eest,
  4. milline KKI inspektor tunnistas raietegevuse korrektseks ning
  5. missugune ettevõte värbkaku pesitsusalal toimunud raiet teostas.

Tuletame meelde, et Metsaseaduse § 42 lg 5 järgi on omanik kohustatud uuendusraie ajal kogu raie kestuse ajaks raietööde tegija kohta info nähtavale kohale üles panema, mis tähendab, et antud teave peab olema avalik, samuti saab juhul, kui firmale on väljastatud säästva metsanduse sertifikaat, sertifitseerijat antud rikkumis(t)est teavitada.

Lisaks sooviksime kontrollida infot selle kohta, kas väljastatud olid vaid lageraieload või nii lage- kui harvendusraie luba, sest koha peal raiejärgset kontrolli teinud kodanik suutis tuvastada vaid lageraied (kirjaga on kaasas 1. veebruaril tehtud pildid kaku pesitsuspaigas toimunud raietest).

Sooviksime ka, et inspektorid kontrolliksid, kas langile on jäetud ette seaduses ette nähtud kogus säilik- ja seemnepuid ning kas langile jäetud puud vastavad säilik- ja seemnepuudele kehtestatud nõuetele. Samuti huvitab meid, kas raied pole metsapinnast pehme ja märja aastaaja tõttu liigselt kahjustanud.

Lõpetuseks sooviksime Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ametnikele meelde tuletada, et kakk, keda talvitumisperioodil elupaiga otsese hävitamisega häiritakse, ei pruugi endale piisavalt kiiresti uut, liigikaaslaste või konkurentide poolt hõivamata elupaika leida. Seetõttu on ka värbkaku hukkumise tõenäosus suur.

Eestis talvitub olenevalt talvest 1000-3000 värbkakku ning see Euroopa pisim, vaevalt kuldnoka suurune kakuline kuulub kaitstavate liikide III kaitsekategooriasse. Need on liigid, mis on küll suhteliselt tavalised, kuid kelle puhul on oht arvukuse kiireks languseks. Muuhulgas võib seda tingida elupaikade massiline ja kiire hävitamine.

 

Lugupidamisega

kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks
abi@eestimetsaabiks.ee