16.10.2017: EMA RMK AUDIT

 

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks audit NEPConile

 

Riigimetsa Majandamise Keskuse metsamajandusliku tegevuse vastavusest FSC sertifikaadi nõuetele

 

 

2017

 

Ülevaade sõltumatute EMA vaatlejate poolt teostatud RMK metsamajandusliku tegevuse auditist

 

Käesoleva auditiga annab kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) FSC säästva metsanduse sertifikaati haldavale NEPConile üle meiepoolsed märkmed Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsamajandusliku tegevuse kohta, seades küsimuse alla riigimetsa majandajate praeguse metsandusliku tegevuse vastavuse FSC sertifikaadi nõuetele. Materjalid on kogutud 2017. aasta jooksul, alustades kogumist ajast, mil meie peagi aastaseks saav ühendus tegevust alustas.

Auditis on juhitud tähelepanu RMK poolsetete otsestele rikkumistele FSC säästva metsamajanduse sertifikaadi vastu ja kriisisituatsioonidele kohalike elanike huvide ning nende kodukohas teostatava raietegevuse vahel, samuti on juhitud tähelepanu mitmesugustele puudujääkidele ökoloogiliste süsteemide jätkusuutlikkuse tagamisel.

Tähelepanu juhitakse riigimetsa majandajate poolsetele rikkumistele seoses looduskaitsealuste jugapuude hävitamise ja Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndis teostatud raietega, kohalike elanike puuduliku kaasamisprotsessiga raiete planeerimisel Viimsis ja Taevaskojas, mitmesugustele konkreetseid raieid puudutavatele säästva metsamajanduse või metsaseaduse nõuete täitmist puudutavatele eksimustele ning loodusturismi ettevõtjate ja mesinike poolsetele pöördumistele, milles konkreetsed huvigrupid praeguse RMK metsamajanduspoliitika vastu sõna võtavad.

Auditile on lisatud juhtumeid dokumenteerivaid pilte ja asjassepuutuvaid kirjavahetusi EMA, RMK ja Keskkonnaameti vahel ning ajakirjanduses konkreetsete juhtumite kohta ilmunud materjale.

Säästev metsandus, mis on ka Eesti Metsaseaduse aluseks, näeb ette kõigi metsa hüvede, nii ökoloogiliste, sotsiaalsete kui majanduslike kasutamist ilma, et üks huvigrupp teisi märkimisväärselt kahjustaks. Seepärast puudutab käesolev audit RMK poolseid eksimusi, mis riivavad kõigi kolme valdkonna huve – looduskaitsealade ja -väärtuste kahjustamine on mõjutanud metsade ökoloogilisi, inimeste puudulik kaasamine sotsiaalseid ning mesinike ja loodusturismi ettevõtjate kahjustamine majanduslikke väärtusi ning kõigi metsa hüvede tasakaalustatud kasutamist ja hoidmist.

EMA auditi eesmärgiks on informeerida NEPConi RMK poolsetest puudustest metsamajandamise praktikate läbi viimisel, sest riigimetsa majandajate metsamajanduslik tegevus tuleb viia täiel määral FSC sertifikaadiga vastavusse. Juhul, kui RMK metsamajanduslik tegevus säästvamale suunale ei kaldu, siis ei saa riigimetsa majandajad oma tegevust FSC sertifikaadi sildi all jätakata, sest vastasel juhul kahjustub kogu sertifikaadi tõsiseltvõetavus.

Audit on valminud kodanikuühenduse liikmete Linda-Mari Väli, Martin Luiga, Mati Seppi, Lea Tammiku, Indrek Vainu, Paula Lepparu, Argo Vilbergi, Kadri Põlderi ja Kert Grünbergi tähelepanekute ja vaatluste põhjal, samuti oli auditi koostamisse EMA sotsiaalvõrgustiku kaudu kaasatud üle viie tuhande Eesti riiklikust metsanduspoliitikast ühel või teisel moel oluliselt mõjutatud inimese.

 

1

 

Sisukord

  1. RMK raiub üle säästliku piirnormi, minnes vastuollu FSC sertifikaadis sätestatud nõuetega…lk. 3
  2. RMK töötajad hävitasid looduskaitsealuseid puid…lk. 3
  3. RMK ebaseaduslik raie Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndis…lk. 4
  4. Viimsi elanikud kritiseerivad RMK puudulikku kaasamist…lk. 6
  5. RMK rikkumised Pärnumaal, Vändra metskonnas, Kondesmaa külas…lk. 9
  6. RMK eksimused Metsaseaduse ning Metsa majandamise eeskirja vastu…lk. 9
  7. Kodanike puudulik kaasamine RMK poolt Taevaskoja lähedale planeeritud raiete planeerimisse…lk. 10
  8. Kuresoo ja Valgeraba kahjustamine…lk. 11
  9. Turismisektori avalik pöördumine seoses liiga intensiivse metsade majandamisega…lk. 12
  10. Mesinike pöördumine seoses intensiivse metsade majandamisega…lk 12
  11. Kodanike kaasamine RMK tegevuskavasse…lk. 13

 

EMA auditi lisad:

 

2

 

1. RMK raiub üle säästliku piirnormi, minnes vastuollu FSC sertifikaadis sätestatud nõuetega

FSC Eesti sertifikaadi nõuete eelnõu kriteerium 5.2. sätestab, et „Organisatsioon“ varub üldjuhul metsamajandamisüksusest „metsasaaduseid ja kasutab üksusest saadavaid teenuseid sellisel määral, mis ei ületa taastumist. (K5.6 P&K V4)“. See tähendab, et RMK peaks raiuma säästliku normi piires – kogu riigi puhul oleks jätkusuutlik norm Keskkonnaministeeriumi poolt 2013. aastal tellitud uuringu kohaselt 8,4 miljonit tihumeetrit, süsinikuneutraalne norm on ligikaudu sama suur number.

Kuna RMK-le kuulub 40% Eesti metsast, siis tähendab see, et neile rakenduv osa säästlikust normist oleks ca 3,36 miljonit tihumeetrit (täpne number tuleks veel väiksem, kuna looduskaitsealad on samuti valdavalt riigimets). Sellegipoolest raiuti aastal 2014 riigimetsas 3 947 350 m3 puitu. RMK arengukavasse on 2015-2020 aastatel seatud eesmärgiks „varuda ja müüa riigimetsast 4 mln m3 puitu aastas“, mis ületab selgelt säästlikku piirnormi.

Järelikult peab RMK FSC sertifikaadile vastamiseks raiuma vähemalt 2/3 miljonit tihumeetrit vähem, kui viimastel aastatel on raiutud ning käesolevalt kehtivas arengukavas ette nähakse. Seetõttu peab RMK muutma ka oma arengukava, sest hetkel on riigimetsa majandajate visioon FSC sertifikaadi nõuetega vastuolus.

Meie ühenduse hinnangul oleks kõige mõistlikum hüvitada teatud aja jooksul ka vahepeal üle raiutud osa, kompenseerides seda kokkulepitud aja jooksul eelpool nimetatud 3,36 miljoni tihumeetri suurusest säästlikust piirnormist teatud määral vähem raiudes. Kõrgendatud tähelepanu tuleks pöörata ka vana metsa osakaalu vähenemisele ning sellele, kuidas see vana metsaga seotud liike ohustab. Parim oleks teistpidine, nimelt vana metsa osakaalu kasvule orienteeritud trend.

 

2. RMK töötajad hävitasid looduskaitsealuseid puid

9. jaanuaril avalikustatakse ajakirjanduses uudis, kuidas Riigimetsa majandamise keskus hävitas Saaremaal Leisi vallas raietööde käigus haruldasel jugapuude kasvualal sadakond looduskaitse all olevat puud. RMK juht Aigar Kallas leiab, et tegemist on „inimliku eksimusega“.

Lisaallikad:

Praeguseks hetkeks pole EMA liikmeteni jõudnud mingisugust informatsiooni selle kohta, millises faasis on hetkel kõnealune uurimine ning mis on sellest loost täpsemalt selgunud.

 

3

3. RMK ebaseaduslik raie Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndis

5. veebruaril tuli tänu EMA vabatahtliku metsavahi Argo Vilbergi tähelepanelikkuse tõttu välja järjekordne eksimus, kui Valga- ja Võrumaa piiril Antsla lähistel asuvas Karula rahvuspargis tehti sihtkaitsevööndis raadamist kuni nelja meetri laiusel alal ehk 0,3 hektari ulatuses olemasoleva tee rekonstrueerimiseks. Kuna projekti joonised ei vastanud seletuskirjale, siis langetas RMK puid hoogsalt ka range kaitse alusel alal, kus seda tegelikult teha poleks tohtinud.

Väljavõte Argo Vilbergi selle teemalisest postitusest EMA sotsiaalmeediavõrgustikus (https://www.facebook.com/groups/321102291623006/permalink/348346682231900/):

„Karula rahvuspark Põrgujärve sihtkaitsevöönd, kus ei tohi aastas 7 kuud inimene jalga tõsta, seal on nüüd tehtud 10 meetri laiune lageraie piki teed. Ka teised Karula rahvuspargi Ubajärve teed on mõlemalt poolt teed 10 meetrit maha võetud.“

Kirjavahetus EMA koordinaatori Linda-Mari Väli ja RMK pressiesindaja Mari-Liis Kitteri vahel, milles RMK esindaja EMA koordinaatori pärimiste peale seletab, et nende hinnangul sihtkaitsevööndis teostatud raiete ja projekti vahel vastuolu polnud:

7. veebruar 2017 03:04 kirjutas Linda-Mari Väli <lindakazzz@gmail.com>:

Tere!
Mul on ka küsimus seoses praegusel hetkel RMK poolt Karula rahvuspargis teostavate raiede kohta.
Kui palju teeääri ja mis ulatuses RMK juba lahti on raiunud (mitme meetri laiuselt, kui pikalt ja mitut hektarit see hõlmab)? Miks see vajalik on?
Kui palju raieid RMK Karula rahvuspargis sel aastal veel teha plaanib?
Kuidas juhtus selline lugu, et RMK teostas raieid ka Karula sihtkaitsevööndis? Kui suurt osa sihtkaitsevööndis need raied puudutasid?
Heade soovidega,
lmv

7. veebruar 2017 16:54 kirjutas Mari-Liis Kitter <Mari-Liis.Kitter@rmk.ee>:

Tere
Aitäh küsimuste eest!
Kopeerin esmalt vastuse, mille eile Delfile ja Postimehele saatsime sama teemaga seotud küsimustele vastates:
Karula rahvuspargis küsimusi tekitanud raiete puhul on tegemist RMK metsatee rekonstrueerimise ning sellega kaasnevate ettevalmistustöödega tee kaitsevööndi laiendamiseks.
RMK on Kirsi nimelise 10,2 kilomeetri pikkuse metsatee rekonstrueerimiseks 2015. aastal tellinud rekonstrueerimisprojekti; töid teostatakse Põllumajandusametis kinnitatud projekti järgselt. Tee läbib 3,2 kilomeetri ulatuses Karula rahvuspargi territooriumi, mistõttu on projekt kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Tee laiendamiseks vajalike raietega alustati 2017. aasta jaanuaris. Rahvuspargi osas, millele alates 1. veebruarist kehtib liikumiskeeld, lõpetati raietööd enne keeluperioodi algust. Kokku on tee rekonstrueerimiseks ette nähtud alalt raiutud 247 kuupmeetrit metsamaterjali.
Teie küsimustele vastamiseks täpsustan siinkohal veel, et vastavalt projektile on rekonstrueeritava tee laius erinevates lõikudes 4 kuni 9 meetrit teeteljest. Tee laiuse nõuded tulenevad keskkonnaministri poolt kehtestatud metsatee seisundinõuetest.
Karula rahvuspargi piiranguvööndis on antud tee rekonstrueerimisel raiutud tee äärt 534 m ja sihtkaitsevööndis 278 meetri pikkusel lõigul. Kokku on raiutud ala pindala ligikaudu 0,45 hektarit.
Karula rahvuspargis plaanib RMK tänavu teha järgmisi looduskaitsetöid: mudakonna elupaiga hooldus- ja taastamistööd (ühe tiigi hooldus tehtud ja teine kavandamisel), maastikuhooldust põllu kasutustingimuste parandamiseks (2,6 ha), vaate avamist (0,4 ha) ja erinevate poollooduslike koosluste taastamisi (3,5 ha). Lisaks teostab RMK tormimurru koristamist ja teedele langenud puude eemaldamist lähtuvalt kaitseala valitseja kooskõlastustest.
Tervitades
Mari-Liis Kitter
RMK kommunikatsioonijuht
Telefon 514 5954, 676 7033
e-post mari-liis.kitter@rmk.ee
www.rmk.ee

8. veebruar 2017 22:48 kirjutas Linda-Mari Väli <lindakazzz@gmail.com>:

Aitäh vastuse eest. Ma tahaksin siiski teada, kuidas on lood Karula sihtkaitsevööndis toimunud töödega? Keskkonnaameti sõnul teostati seal raieid, mida poleks tohtinud teha ja mis on nüüdseks peatatud. Kuidas nende raietega siis täpselt oli? Miks teostas RMK sihtkaitsevööndis raieid, mida poleks tohtinud teha? Ja mis sellest asjast edasi saab?
Headega,
lmv

7. veebruar 2017 16:54 kirjutas Mari-Liis Kitter <Mari-Liis.Kitter@rmk.ee>:

Tere!
Tänan küsimuste eest!
Oleme jätkuvalt seisukohal, et Kirsi metsatee rekonstrueerimisprojekti dokumentides pole vastuolu ja kõik tööd on tehtud vastavalt projektile, sh raadatud teeäärne ala vastavalt Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud metsateatistele.
Asjaolude selgitamiseks viib Keskkonnainspektsioon läbi järelvalvemenetluse, seniks on RMK tööd kõnealusel objektil peatanud.
Tervitades
Mari-Liis Kitter
RMK kommunikatsioonijuht
Telefon 514 5954, 676 7033
e-post mari-liis.kitter@rmk.ee
www.rmk.ee

EMA ja RMK vahelisele kirjavahetusele järgnenud kirjavahetus kodanikuühenduse koordinaatori ja Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Aderi vahel, kes selgitas, et Keskkonnaameti hinnangul on RMK poolses projektis ebakõla.

 

5

15. veebruar 2017 03:39 kirjutas Linda-Mari Väli <lindakazzz@gmail.com>:

Tere!
Kuna sain RMK pressiesindajalt infot, et nende hinnangul pole nad Karulas midagi valesti teinud, siis tahtsin uurida, kas Keskkonnaamet on endiselt seisukohal, et projektis oli ebakõla, ning mis seisus asjade uurimine hetkel on?
Teiseks tahtsin uurida, kui palju on Keskkonnaamet sel aastal Lahemaa rahvuspargis metsateatisi väljastanud ning missugustele raietöödele ja kui suurtele aladele? Samuti huvitaks, missuguseid raietöid ja kui suurtel aladel sel aastal juba teostatud on?
Heade soovidega,
Linda-Mari Väli
Sõltumatute Ajakirjanike Seltsing
5628 8472

15. veebruar 2017 15:32 kirjutas Sille Ader <Sille.Ader@keskkonnaamet.ee>:

Tere, Linda-Mari!
Jah, Keskkonnaamet on endiselt seisukohal, et projektis oli ebakõla. Täpsemad asjaolud selgitab välja Keskkonnainspektsioon, kes on algatanud juhtunu osas järelevalvemenetluse. […]
Tervitades
Sille Ader
Keskkonnaamet
pressiesindaja
e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee
telefon: 5745 0332
Praeguseks hetkeks pole EMA liikmeteni jõudnud mingisugust informatsiooni selle kohta, millises faasis on hetkel kõnealune uurimine ning mis on sellest loost täpsemalt selgunud.

Lisaallikad:

 

4. Viimsi elanikud kritiseerivad RMK puudulikku kaasamist

24. veebruaril teavitasid Viimsi elanikud EMA võrgustikku nende jaoks täiesti ootamatust RMK poolsest metsamajanduslikust tegevusest, mille käigus raiuti ilma igasuguse kohalikke teavitava tegevuseta paljaks ligi viiskümmend hektarit ümberkaudset metsa ning pöörates segi ümberkaudsete elanike jalutus- ja jooksurajad.

 

6

Väljavõte esimesest selleteemalisest postitusest EMA sotsiaalmeediavõrgustikus
„Viimsis hävitati tänasel pidupäeval aastaid teada olnud põdrapere lemmikpaik“
(https://www.facebook.com/groups/321102291623006/permalink/359504951116073/)

Hardi Antoni foto

Kirjavahetus EMA koordinaatori Linda-Mari Väli ja RMK pressiesindaja Mari-Liis Kitteri vahel, milles RMK esindaja selgitab nende seisukohta Viimsis tekkinud rahulolematuse koha pealt:

27. veebruar 2017 08:36 kirjutas Linda-Mari Väli <lindakazzz@gmail.com>:

Tere!
Kirjutan teile seoses rahulolematute viimsilaste murega. Nimelt läks läinud nädala lõpus sotsiaalmeedias lahti tõeline arutelu seoses Viimsis toimuva intensiivse raietegevusega. Kohalikud ei ole asjaga rahul ja ütlevad, et vald pole neid asjast teavitanud. Suur raietegevus tuli neile täielikku üllatusena.
Seega ongi minu küsimus, kas Viimsis on selle talve jooksul toimunud ka RMK raieid? Kui jah, siis millises ulatuses? Ja kui jah, siis miks pole vallaelanike teavitatud, kui RMK on ometi soovinud kohalikke raieplaneerimisse rohkem kaasama hakata?
Ootan kiiret tagasisidet, sest plaanin sündmust juba homme meedias kajastada. Vajadusel võib mulle ka helistada.
Lisaks huvitab mind, milliseid omavalitsusüksusi või muid huvigruppe (talumajapidamised, loodusturismi ettevõtted jne) peale Kolga aleviku RMK sel aastal oma raietegevusest teavitanud on? Kas juba on toimunud veel mingeid kaasamiskoosolekuid? Kas on võimalik anda ülevaade peatselt toimuvatest kaasamiskoosolekutest? Sellele küsimusele vastamisega on natuke rohkem aega, kannatab mõned päevad oodata küll.
Tervitades,
Linda-Mari Väli
Sõltumatute Ajakirjanike Seltsing
5628 8472

27. veebruar 2017 17:25 kirjutas Mari-Liis Kitter <Mari-Liis.Kitter@rmk.ee>:

Tere!
Aitäh küsimuste eest!
RMK raietest teavitamise praktika on Viimsi vallas olnud juba pikka aega ühene: edastame planeeritavate raiete nimekirjad valda kord aastas, vald omakorda edastab need külavanematele ja/või teistele huvitatud isikutele. Seejärel oleme vastavalt vajadusele käinud kohapeal selgitusi andmas. Arvestades Viimsi valla suurt elanike arvu leiame, et külavanemate kaudu info edastamine on mõistlik, ent oleme huvi korral alati valmis ka ise kohale tulema ja oma tegevust rohkem selgitama.

 

7

Viimsi valla riigimetsad on valdavalt kaetud valla poolt moodustatud kohalike kaitsealadega ja kaitse-eeskirjade kohaselt tuleb nendel aladel planeeritud raied vallaga kooskõlastada, mida RMK iga-aastaselt teebki. Veebruaris Viimsi valla kaitsealustes metsades teostatud valdavalt aegjärgsed raied (13 ha) on kooskõlastatud Viimsi valla poolt 2016. aastal. Majandusmetsas tehtavatest raietest (13,7 ha) teavitasime valda jaanuaris. Tänaseks on kõik raied selleks aastaks lõpetatud ning toimub materjali kokku- ja äravedu.
Tervitades
Mari-Liis Kitter
RMK kommunikatsioonijuht
Telefon 514 5954, 676 7033
e-post mari-liis.kitter@rmk.ee
www.rmk.ee

Lisaks küsitles EMA käesoleva oktoobri jooksul Viimsis kandideerivaid poliitikuid ning nende arvamust RMK poolt teostatud lageraietest Viimsis. Tsiteerime siinkohal vallavanema kandidaatide vastuseid, näitamaks Viimsi elanike hulgas laialdaselt levinud suhtumist RMK poolt teostatud lageraietesse. EMA täismahus valija-uuringuga on võimalik tutvuda siin.

Küsimused Viimsi valla kandidaatidele:

[…]
4) Kuidas suhtute läinud talvel RMK poolt teostatud lageraietesse, mis paljude Viimsi elanike hulgas laialdast rahulolematust tekitasid, ja lindude pesitsusperioodil Kuuseheki tänaval teostatud raietesse, mille käigus hävitati kümneid linnupesi?

5) Milline on teie nägemus sellest, kuidas sarnaseid intsidente tulevikus ära hoida?
[…]

VASTUSED

Viimsi vallavanema kandidaat Viktoria Tuulas (Tuleviku Viimsi):

[…]
4) Nii nagu suurem osa viimsilasi, suhtun sellesse taunivalt ja suure kaastundega.
5) Selliste olukordade vältimine saab alguse hoiakute ja mõtlemise muutumisest. Hetkel valitseb arusaamine, et ametnik teab kõige paremini, mis kodanikul hea on. Sellise suhtumise muutmine peaks olema iga vallavanema esmane prioriteet. Asi pole selle, kui palju sa teed vaid selles, kuidas sa seda teed. Elanike kaasamine konkreetsete tegevuste planeerimise faasis hoiab ära eespool nimetatud insidendid.
Mis puudutab riigimetsas läbiviidud lageraiet, siis hoiak, et see pole meie pädevuses, siin ei päde. Kõik on korraldatav ja läbiräägitav.
[…]

Viimsi vallavanema kandidaat Jüri Kruusvee (Valimisliit Rannarahvas):

[…]
4) Igasugune raie on looduse radikaalne muutmine. Lähtudes eelpool mainitud põhimõtetest võib loodust muuta (raiuda, kaevata, teisaldada, kuhjata, istutada jne) äärmisel vajadusel. Vajadust tuleb põhjendada, teostamise aeg ja vahendid tuleb valida kaalutletult, eelneva keskkonnamõju ekspertiisi tulemusena.
5) Intsidente saab ära hoida kvalifitseeritud ekspertiisiga.
[…]

8

Viimsi vallavanema kandidaat Oliver Liidemann (Keskerakond):

[…]
4) 5) RMK majandab oma metsi nagu ise tahab, aga Viimsi vald koos elanikega sekkus ja loodame, et enam selliseid olukordi ei juhtu.
[…]

Viimsi vallavanema kandidaat Ivo Rull (Kogukondade Viimsi):

[…]
4) Mõlemad juhtumid on kahetsusväärsed nii looduse kahjustamise kui kohalike kogukondade eelnevalt informeerimata jätmise poolest.
5) RMK tegevust saab vald piirata omapoolsete kooskõlastuste ja avalikustamise nõuetega. Heki tee laadseid juhtumeid saab välistada kohaliku kogukonnaga planeeringute tegemise faasis kavade läbirääkimisega.

[…]

Lisaallikad:

 

5. RMK rikkumised Pärnumaal, Vändra metskonnas, Kondesmaa külas

Käesoleva oktoobri jooksul teostas EMA vaatleja Lea Tammik põhjalikke vaatlusi ja arupärimisi seoses, juhtides meie ühenduse ja vastavate ametkondade tähelepanu olulistele rikkumistele ja marjakorjamisalal külakogukonnaga mittearvestamisele RMK haldusalal.

Kodanikuühenduse vaatleja tuvastas, et RMK on teostanud raiet ilma metsateatiseta, samuti dokumenteeris EMA vaatleja üle 30 cm metsa väljaveo rööpaid ja kohaliku kogukonna marjakorjemaa hävinemist.

Lisaallikad:

 

9

6. RMK eksimused Metsaseaduse ning Metsa majandamise eeskirja vastu

Käesoleva aasta jooksul on EMA metsamajandamise programmi koordinaator Mati Sepp dokumenteerinud põhjalikult RMK poolset metsamajanduslikku tegevust oma kodumetsades Jõgevamaal.

Mati Sepp juhib tähelepanu järgmistele asjaoludele RMK metsamajandamise praktikas:

  1. RMK poolt teostatav valgustusraie haavapuistutes seab ohtu haavametsade olemasolu tulevastele põlvedele.
  2. RMK poolsed metsauuendamisele kaasa aitamised väljuvad tihtilugu nii eelpool mainitud Metsaseaduse § 42 (Omaniku kohustused metsa majandamisel) kui Metsamajandamise eeskirja § 19 (Metsakaitse) piiridest (Mati Sepp toob mõlemal puhul ka konkreetse juhtumipõhise dokumenteeritud näite).
  3. EMA vaatleja toob näite, kus RMK on hiilinud kõrvale Metsaseadusest tulenevast kohustusest uuendada 5 aastat pärast lageraiet mets sobiva puuliigiga, kui eraldis ei uuene looduslikult.
  4. Kui lageraie järel määratakse kindlaks juurepessu olemasolu lageraielangil, siis ei pane RMK seda kuhugile kirja ja tihtilugu istutatakse juurepessust juba haigele langile uus okaspuumets asemele.
  5. EMA vaatleja toob näite läbimõtlematust raiumisest omaenda metsas: RMK kuusiku ees kasvas kaitsev kasemets, mille RMK lagedaks raius, aga nüüd on kuusik päiksele ja tuultele avatud.
  6. EMA vaatleja toob näite hooldamata arukasekultuurist, mis ilmselt jääbki hooldamata, kuna metsaregistris puudub märge kase istutamise kohta. See on Mati Sepa sõnul järjekordne näide ühest riigimetsa majandajate puudulikust tööst: RMK ei suuda oma kultuure hooldada.
  7. Laiaulatuslikud lageraied RMK-s on muutnud paljud lageraielangid heinamaadeks, kus puude looduslik järelkasv pole sisuliselt enam võimalik. Liigne vanade metsade raie on seemet andva metsa osakaalu kordades vähendanud, mis omakorda mõjub halvasti looduslikule uuenemisele.
  8. Valgustusraied männikutes ja kuusikutes on loonud soodsad tingimused seenhaiguste levikuks tervetel elujõulistel puudel, mille tulemusel on seenmädanike levik tulevikus veelgi laialdasem kui hetkel.
  9. RMK traktoriroopad on konnade jaoks surmalõksudeks muutunud. Konnad koevad oma järeltuleva põlve kevadel traktori roobastesse, mis suve lähenedes ära kuivavad.

Lisaallikad:

 

7. Kodanike puudulik kaasamine RMK poolt Taevaskoja lähedale planeeritud raiete planeerimisse

9. septembril toimus RMK planeerimise päev, millel osalesid EMA delegatsioonid kolmest Eestimaa piirkonnast: nii Viimsist, Põlvamaalt kui Võrust. Käesoleva auditi raames väärib ära märkimist just Põlvamaal toimunud kaasamisüritus, millelt võttis sõltumatu EMA vaatlejana osa ühenduse aktivist Paula Lepparu.

 

10

Taevaskoja planeerimise päeva arutelu põhifookus keskendus Himmaste tee ja Neitsikoopa tee vahelisele alale planeeritavale 5 ha suurusele lageraiele ehk ligi seitsme jalgpalliväljaku suuruse metsa-lahmaka paljaks tegemisele. Puhkekeskuse kohalik rahvas on mures, see lageraie jääb otse nende puhkemaja kõrvale ehk teiste sõnadega maha soovitakse võtta mets, mille tõttu kliendid sinna tulevad ning võimaldavad kohalikel oma ettevõtlusasutust pidada. Kuigi puhkekeskusest käib aastas läbi 3000-4000 inimest, planeeritakse järgmise 30 aasta jooksul puhtaks võtta u 35 ha suurune ala otse Taevaskoja kaitseala kõrvalt, puhkekeskuse külje alt külaserval, ohustades ühtaegu nii sealset loodust kui kohalike ettevõtlusvõimalusi.

„RMK infopäeva läbiviija härra Sepp ütles otse, et me oleme siin teavitamaks inimesi sellest, et tuleb lageraie ning koos räägime läbi need tingimused, kuidas me seda täpselt teeme,“ vahendas Lepparu EMA võrgustikule planeerimise päeval toimunut. Kodanikuühenduse vaatleja võttis ürituse kokku hinnanguga, et kahjuks jääb mulje, et riigimetsa majandajate poolne kaasamine on vaid formaalne, sest tegelikult pole inimestel lageraielankide mahtude osas mingit kaasarääkimisvõimalust. EMA metsamajandamise programmi koordinaator Mati Sepp on leidnud, et sellistel juhtudel oleks pädevaks lahenduseks ühe suure lageraielangi asemel teha mitmeid väikesi.

EMA kavatseb Taevaskoja kaasamisprotsessi edasisel käigul silma peal hoida.

 

8. Kuresoo ja Valgeraba kahjustamine

EMA vaatleja Indrek Vainu jälgis käesoleva suve ja sügise jooksul RMK raieid Kuresoo ja Valgerabas, andes EMA meeskonnale teada, et kõnealused raied lähevad vastuollu rabade taastamise eesmärgiga:

1) RMK raietöö ja väljavedu Soomaal kuresoo kirdeservas – tegevused on toimunud rabaservaala taastamise nime all.

Asukoht:
58.555802, 25.252248 (58°33’20.9″N 25°15’08.1″E)
https://kaart.delfi.ee/?bookmark=5d5cba371c8995cb36f9a0e68b7e5b7d

Pildid:
https://www.flickr.com/gp/vainu/1v95dK

Kajastus sotsiaalmeedias:
https://www.facebook.com/groups/321102291623006/permalink/469371940129373/

2) Augustis 2017 toimusid Valgeraba piirkonnas raied, mille käigus tekitati sihtkaitsevööndis raba taastamise sildi all kohati kuni 50 cm sügavusi rööpaid.
Asukoht:
58°27’28.7″N 25°10’34.4″E
58.457958, 25.176208
Kildu-Oksa-Tõramaa tee, 71309 Viljandi maakond
https://goo.gl/maps/MufV9SW5ay42

 

11

Pildid:
https://www.flickr.com/photos/147628663@N08/sets/72157687929967346

 

9. Turismisektori avalik pöördumine seoses liiga intensiivse metsade majandamisega

25. jaanuaril tegid enam kui kolmekümne turismi- ja piirkondliku arendusega tegelevat mittetulundusühingut, sihtasutust ja ettevõtet Riigikogu keskkonnakomisjonile ning keskkonnaminister Marko Pomerantsile avaliku pöördumise Eesti metsa säästvaks majandamiseks, selgitades, et tänane Eesti metsapoliitika ja metsade majandamise praktika ei arvesta nende hinnangul piisavalt turismisektori vajadustega.

“Üha suurenev metsade raiumine on vastuolus Eesti poolt rahvusvaheliselt kujundatud kuvandiga puutumatust loodusest ja kaitstud metsadest,” selgitatakse pöördumises. “Teoreetiliselt on metsadest kaitse all 26%, tegelikkuses aga toimuvad rahvusparkides igapäevased raietööd.”

Oma pöördumises teevad turismiorganisatsioonid ka konkreetsed ettepanekud, millest esimene on:

  • hoida kaitsealade metsad looduslikud ja teenida seeläbi pikaajalist majanduslikku tulu turismist.

Kuna looduskaitsealade hoidmise ja majandamisega seonduv on just RMK tegutsemisväljas, siis on EMA seisukohal, et Eesti rahvusparkide majandamise vastavus säästliku metsamajanduse standarditele on otseselt RMK vastutuse all.

Lisaallikad:

 

10. Mesinike pöördumine seoses intensiivse metsade majandamisega

EMA ühenduse kaudu mesinikke esindav Eha Metsallik tõstatab käesolevas auditis mesinikele olulise küsimuse: mis põhjusel ja kuhu kaovad RMK metsadest kogu loodusele vajalikud remmelga liigid?

Metsalliku sõnul on mesinikud aastakümneid nurisenud RMK metsade liigirikkuse hävitamise poliitika pärast, kuna kõik paju- ja remmelgaliigid (üle 20 liigi) eemaldatakse puistust, aga remmelgad päästavad pikast talvest kurnatud putukate maailma just varakevadel. Ka vahtrad/tammed/pärnad/pihlakad, sarapuud/paakspuud/türnpuud/jt niidetakse juba eos puidurindest välja. RMK metsades kasvab kuusk, mänd, kask, haab ja kohati mustlepp, sellega aga kogu riigimetsade liigirikkus piirdubki.

 

12

Selgituseks lisame selgituseks mõned väljavõtted Eesti mesinduse suurkuju Antu Rohtla lühikokkuvõtte 10 aasta pikkusest uurimusest metsatüüpide nektarierituse kohta.

Suuremahulise korjetaimestiku hindamise tulemusel, mis algas 1978. ja lõppes 1988. aastal, on Eestis üle 400 liigi õistaimi, millelt mesilased koguvad nektarit ja õietolmu.

Esmajoones vajaksid nende hulgast kaitset järgmised liigid: mitmesugused pajuliigid, mis annavad kogu taimede poolt eritatavast suhkrutest 11,7%, vaarikas 12%; kanarbik 8,9%; põdrakanep 3%; pohl 3,5%; paakspuu 3,2%; mustikas 3,2%; sookail 1,4%; pihlakas 1,3%; sinikas 1,1% ; . Ülejäänud korjetaimed moodustavad küll 40,7% kogu looduslikust nektariproduktsioonist, kuid üle 1% ei küüni.

Kaitse alla tuleks võtta korjetaimestik järgmistes metsatüüpides ja looduslikel rohumaadel: lubikaloo-keskmine suhkruproduktiivsus hektarilt 4,0 kg; kastikuloo 4,6 kg/ha; tarna-angervaksa 5,3 kg/ha; jänesekapsa 5,5 kg/ha; madalsoo 6,1 kg/ha; lodu 7,7 kg/ha, leesikaloo 9,5 kg/ha; osja 12,1 kg/ha; jänesekapsa mustika 15,7 kg/ha; jänesekapsa-pohla 16,1 kg/ha karusambla 18,7 kg/ha; kõdusoo 21,6 kg/ha; sinika 21,8 kg/ha ; mustika 22,2 kg/ha ;karusambla-mustika 24,9 kg/ha; sambliku 30,3 kg/ha; pohla 36,7 kg/ha; siirdesoo 48,2 kg/ha; raba 55,9 kg/ha; kanarbiku 69,0 kg/ha; loo-aruniidud 0,9-8,4 kg/ha; päris-aruniidud 2,9-9,9 kg/ha ; päris-arukarjamaad 7,4-8,8 kg/ha soostunud niidud 11,1-18,8 kg/ha ja lamminiidud 8,7 kg/ha.

Lisaksin siia veel niipalju, et Eestis saadakse ümmarguselt 80% kogu meekorjest looduslikelt aladelt. Kultuurmaastike, põldude ja aedade osa on napilt 20%. // Antu Rohtla teksti lõpp.

Mesinike sõnul on lubamatu, et valgusküllastes metsades, kus alusmetsa moodustavad poolpõõsad: mustikad, pohlad, kanarbikud – ei kaasne kahjunõudeid heade meetaimede (rahva seene- ja marjametsade) hävitamise eest, mis isegi paarikümne aastaga ei taastu.

Mesinikke esindav Eha Metsallik märkis EMAle koostatud ülevaates muu hulgas sedagi, et kuusikute/kaasikute/männikute lageraielangidel, kus esimestel aastatel tuleb vaarikas ja põdrakanep, kompenseerides ajutiselt mee korjetaimestiku kadumist, siis kaob/taandub see hiljem metsanoorendike ees, sest need head meetaimed (vaarikad, põdrakanep,türnpuud, paakspuud, sarapuud jt) niidetakse paljudes piirkondades koolitatud istikute hooldusel liiga laialt maha. Metsalliku sõnul on mesinikud käinud palumas, et võimalusel korje säilitada, näiteks niita/trimmerdada/tallata alustaimestikku ainult noorte istikute ümbrusest või peale korjetaimestiku õitsemist, aga nende palvetele pole vastu tuldud.

Mesinike hinnangul ei taga selline poliitika jätkusuutlikku keskkonnapoliitikat ja mesinduse edenemist.

 

11. Kodanike kaasamine RMK tegevuskavasse

FSC sertifikaadi kriteerium 7.4. sätestab, et Organisatsioon* uuendab ja korrigeerib perioodiliselt metsamajandamise kavandamis- ja menetlusdokumente, et neis kajastuks seire ja hindamise tulemused, huvirühmade* kaasamine* ning uus teaduslik ja tehniline teave, samuti selleks, et reageerida muutuvatele keskkonna-, sotsiaal- ja majandusoludele. (K7.2 P&K V4)

 

13

Indikaator 7.4.1 sätestab, et Tegevuskava* vaadatakse läbi ja uuendatakse regulaarselt nii, et selles kajastuksid:

1) seiretulemused, sh auditite tulemused;
2) huvirühmade kaasamise* tulemused;
3) uued teaduslikud ja tehnilised andmed, ja
4) keskkonna-, sotsiaal- ja majandusolude muutused.

Seega peaksid kriteeriumi 7.4. alusel erinevate huvirühmade esindajad RMK arengukava loomisse kaasatud olema. Kuna viimased 10 kuud on Eesti meedias metsa suunal kõrgendatud huvi olnud, ning kriitikat on tulnud nii sotsiaalselt, keskkonna- kui ka majandussuunalt, siis võiks pidada õigustatuks RMK kavade revideerimist, kuna tundub, et ühiskond ja mitmed huvigrupid on asutusega rahulolematud ning selle vastane usaldus tuleks taastada.

Põhilisteks RMK vastasteks argumentideks on seaduserikkumised, üleküllane majandustegevus piiranguvööndi kaitsealadel, liigsed ning kooskõlastamata raied inimasustuse läheduses, juurepessi levitamine valesid majandusvõtteid kasutades jne.

Lisaks leidis juba 2010. aasta Riigikontrolli audit, et RMK majandusfunktsioon läheb vastuollu tema looduskaitsefunktsiooniga ning seetõttu oleks otstarbekam need ülesanded eri asutustele delegeerida.

 

 

14