16.09.2019: LAGERAIEVASTASE PETITSIOONI ARUTELU TÕI RIIGIKOKKU METSA KAITSEKS KÕNELEMA EESTI SILMAPAISTVAMAD LOODUSKAITSEÜHENDUSED

Riigikogu Keskkonnakomisjonis toimunud “Lageraied ajalukku!” petitsiooni arutelul said kokku Eesti mõjukamad organisatsioonid nii keskkonnakaitse- kui metsandusringkonnast. Lisaks Eesti Metsa Abiks (EMA) liikumisele olid petitsioonile toetust avaldama tulnud ka Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eestimaa Keskkonnaühenduste Koda (EKO), Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) ja Eesti Roheline Liikumine (ERL). Kriitilisemat seisukohta esindasid Eesti Erametsaliidu (EERL) ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) esindajad.

Keskkonnakomisjonis kogunetakse lageraieid piiravat petitsiooni arutama

Juba istungi alguses selgitas komisjoni esimees Erki Savisaar, et komisjon käesoleva istungi käigus mingit seisukohta veel ei kujunda, vaid teeb seda kunagi tulevikus. Aega olevat selleks novembri lõpuni.

Seejärel juhatas EMA koordinaator Indrek Vainu sisse petitsioonis esitatud seitse punkti, selgitades ka kampaania ning rahvahääletusele pandud ettepanekute tausta. Tegemist on Soome looduskaitsjatega koostöös algatatud kampaaniaga, mis sarnaselt ülemerenaabritele taotleb lageraielangi suuruse piiramist riigimetsas, samuti teisi pikalt viibinud looduskaitselisi meetmeid. Seni on kogutud allkirjade arvu poolest tegemist ka edukaima algatusega Rahvapetitsiooni keskkonnas.

Ligi neli tuhat allkirja kogunud petitsiooniga taotletakse (1) riigimetsas lageraielankide maksimumpindala vähendamist praeguselt 7 hektarilt ühele, samuti (2) metsa uuendamise tingimuste parandamist, et uusi lanke ei saaks raiuda alles korraliku latimetsaga uuenemata aladega külgnevatele aladele. Soovitakse ka (3) raietegevuse suuremat piiramist looduskaitsealadel, mille liigne majandamine pidevat kodanike pahameelt äratab, ja (4) kogu riigis traditsionaalsete metsamajandusviiside eeskujul üldise 4-kuise raierahu kehtestamist, et loodus saaks kevadel segamatult taastuda. Petitsiooniga taotletakse ka (5) kõigi olemasolevate ja alles inventeerimata pühapaikade kaitse alla võtmist, samuti (6) järelejäänud looduslike vooluveekogude kaitse alla võtmist koos ümbritsevate aladega ning riigimaal kuivendussüsteemide sulgemise alustamist, kuna hetkel kujutab liigne metsade kuivendamine meie elurikkusele ja ka veevarudele üha suuremat ohtu. Viimase punktina pannakse ette (7) võimaldada majanduslikult vähekindlustatud inimestele riigimetsast eelisjärjekorras ning vastuvõetava hinnaga küttepuid osta.

EMA järel sai sõna Eestimaa Looduse Fondi spetsialist Siim Kuresoo, kes kinnitas, et Fond avaldab petitsioonile toetust. Vaid seitsmenda ehk odavate küttepuude võimaldamise punkti suhtes pole ELF otseselt seisukohta kujundanud. Kuresoo selgitas lühidalt ka metsanduse arengukava protsessis üles kerkinud probleemistikku ning tuletas komisjoni liikmetele meelde sedagi, et puit pole süsinikuneutraalne energiaallikas ning seepärast ei saa toetada ka puidu elektriks põletamist.

ELFi sõnavõtu järel kõneles petitsioonipunktide kaitseks Eesti Rohelise Liikumise (ERL) kliimaprogrammi koordinaator Madis Vasser. Vasser tuletas Keskkonnakomisjoni liikmetele meelde, et praegusel ajal peab arutelusid silmas pidades läbivalt meeles hoidma, et meil on käimas globaalne kliimakriis ning kuna puit on süsinikuintensiivne kütus, siis on meelevaldne ja ebaloogiline kasutada seda fossiilkütuste asendamiseks.

Peale Rohelist Liikumist sai sõna Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja Indrek Tammekänd, kes meenutas poliitikutele, et nende rolliks on rahva ühtsena hoidmine, aga see saab toimuda vaid siis, kui erinevate huvide vahel valitseb tasakaal. Tammekännu hinnangul näitab aastate jooksul üha süvenev metsadebatt seda, et praegu meil seda tasakaalu pole ning ka rahvas kipub selle tõttu lõhestuma. Praktiseeriv looduskaitsespetsialist rõhutas sedagi, et rahvas ei eksi, kui nad üha intensiivistuvat raietegevust ja lageraieid meie metsade liigirikkusele kahjulikuks peavad, kuna loodusvaatlejad näevad seda mõju kõikjal. Tammekännu hinnangul ei peaks me mitte kiitma lakkamatult oma võimet v õ t t a, vaid otsima hoopis lahendusi, kuidas võimalikult vähese võtmisega võimalikult palju vajadusi katta.

Maaülikooli teadlane Hardi Tullus rääkis lageraie alternatiividest, selgitades, et need võtted on juba aastasadu kasutusel olnud. Alternatiivideks on Tulluse sõnul turberaied ja valikraied ning võimalus kasvatada oma metsa püsimetsana. Paraku pole alternatiivsed raievõtted praegusel ajal mitmesugustel põhjustel meie metsanduspraktikates kuigivõrd juurdunud.

Tartu Ülikooli ökoloog Jaan Liira selgitas, et enam kui kolmandiku praegusest Eesti “metsast” moodustavad niitudele istutatud esimese põlve puistud. Ülejäänud kahel kolmandikul on ka mingisugune metsa mõttes ajalooline järjepidevus ja väärtus, ning selles kontekstis peaks tõepoolest hoolsamalt läbi mõtlema, kas ja kellele seda uuendust ikkagi vaja on.

EMA koordinaator Indrek Vainu tutvustab keskkonnakomisjonile petitsioonipunkte, tema kõrval muinsuskaitseameti nõunik Pikne Kama, Veljo Volke Ornitoloogiühingust, Indrek Tammekänd Keskkonnaühenduste Kojast ja Siim Kuresoo Eestimaa Looduse Fondist

Teadlaste järel sai sõna Eesti Ornitoloogiaühingu spetsialist Veljo Volke, kes avaldas toetust kõigile petitsiooni punktidele. Volke sõnutsi on ornitoloogide üheks kordaläinumaks jõupingutuseks see, et Eestis on hetkel vähe inimesi, kes ei teaks, et meie metsalinnustlikul läheb halvasti. Spetsialisti hinnangul on Eesti metsade majandamine juba selgesti nõndanimetatud Skandinaavia mudelisse liikunud ja kui see olukord veel kümme aastat kestab, siis jõuame tõsise elurikkuse kriisini, kus praegu veel justkui tavapärased ja igapäevased liigid hakkavad samuti kaduma. Kevadsuvine raierahu oleks ornitoloogi hinnangul üks meede, mis aitaks metsalindude olukorda veidi parandada, seda enam, et kriitilise olukorra leevendamise vajadus muutub üha kriitiliseks. Kui me lepiksime kokku, et vähendame raiemahtusid näiteks veerandi võrra, siis sobiks seda ornitoloogi hinnangul lahendada just üldise kevadsuvise raierahu kehtestamisega.

Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade nõunik Pikne Kama tutvustas komisjoni liikmetele juba aastaid viibinud pühapaikade inventeerimise protsessi. Looduslike pühapaikade arengukava järgi pidid kõik pühapaigad aastaks 2020 inventeeritud saama, aga hetkel on näha, et selleks ajaks saavad ära inventeeritud vaid pooled kihelkonnad. Kama sõnul on selge, et seda inventeerimist jätkatakse pärast arengukava lõppu. Ligi pooled inventeeritud pühapaikadest võetakse ilmselt ka kaitse alla. Muinsuskaitseameti nõunik tunnistas sedagi, et inventeerimise lõpule viimist aitaksid oluliselt kiirendada pühapaikade inventeerimisprotsessi parem rahastamine riigi poolt.

Muinsuskaitseameti nõuniku järel sai sõna Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv, kes alustas juttu sellest, et kuna petitsiooni pealkiri viitab ajaloole, siis maksab meenutada seda, et on mõistlik õppida sellest, mida ajalugu meile õpetanud on. Talijärve sõnul on lageraie pärast taasiseseisvumist mitmeid kordi teemaks tõstnud, aga asjatult, sest kaasaegne lageraielank matkivat looduses leiduvat eraldist ning metsa uuendamisega meil probleeme ei olevat. Kuna arutluse all olevate petitsiooni punktide vastu võtmisega kaasneks ulatuslik sotsiaalmajanduslik mõju metsasektoris tegutsevatele inimestele ja ettevõtjatele, siis ei saa millestki sellisest enne juttu olla, kui vastav sotsiaalmajanduslik mõju on ära hinnatud.

Vasakult: Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve, Tartu Ülikooli ökoloog Jaan Liira, Ando Eelmaa ja Andres Talijärv Erametsaliidust, Hardi Tullus Maaülikoolist, Hendrik Välja EMPL-ist, Peeter Ernits, Üllar Saaremäe ja Riho Breivel keskkonnakomisjonist

Pärast Erametsaliitu sai sõna Riigimetsa Majandamise Keskuse juht Aigar Kallas, kes leidis, et lageraiete suurusega polevat probleeme, kuna keskmine RMK lageraielank olevat hetkel kaks kuni kolm hektarit. Samuti väitis Kallas, et RMK kaudu saab juba praegu küttepuitu ligi kolm korda odavamalt kui mujalt.

Talijärve sõnavõtu järel tõstsid EMA koordinaatorid viivuks häält, tuletades meelde, et mõjusid on tõepoolest vaja hinnata ja nimelt lageraiete mõjusid, kuna praegu on antud roheline tuli praktikale, mille laiem mõju on meie loodusele ja ka sotsiaalsele keskkonnale täielikult hindamata.

EMA toimkonna hinnangul ei ole aga keskmise lageraielangi suurus kuidagi argumendiks, miks ei peaks Riigimetsades ühe hektarilist maksimumlanki ülempiiriks seadma, seda enam, et keskmine lank on ka RMK sõnul 2-3 hektarit ning leidub veelgi suuremaid.

Kallase järel kõneles Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juht Hendrik Välja, kes leidis, et kui me vaatame metsade majandamise praktikaid meie regioonis, siis tema julgeb väita, et need on ühed looduslähedasemad. Kuna need petitsioonipunktid tähendavad aga olulist ettevõtluskeskkonna muutust, siis tuleb nende edasisel arutamisel esmajoones arvestada ettevõtjate seisukohti.

Viimase komisjoni kutsutud osapoolena võttis sõna Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juht Kristel Järve, kes teatas, et kuna väga petitsioonis ette pandud punktid tähendavad suuri muudatusi meie metsanduses, siis ei tahaks ministeeriumi rikkuda praegu käimasolevat metsanduse arengukava protsessi sellega, et enne protsessi lõppemist selliste muudatuste üle otsustab. Järve hinnangul on selge, et esimesed kaks ettepanekut toovad kaasa väga suure mõju raietele ja raiemahtudele ning seda mõju peab enne pikemalt analüüsima, kui saab need muutused vastu võtta.

Metsaosakonna juhataja leidis, et kui me loeme uuenenuks “latimetsa”, siis ei saavat me raieid enam pikemas kui 50 aasta perspektiivis planeerida. Lisaks sotsiaalmajanduslikele mõjudele võivat see metsaosakonna juhataja sõnul kaasa tuua ka negatiivseid mõjusid meie looduskeskkonnas. Looduslike pühapaikade võimalikult kiirele inventeerimisele avaldas Järve toetust, lõpetades Keskkonnaministeeriumi poolse sõnavõtu sellega, et sisuliselt ei välista ministeerium ühegi ettepaneku töösse võtmist, aga seda ei saa teha enne, kui kõik osapooled on probleemkohad omavahel läbi rääkinud ja ühiste kokkulepeteni jõudnud.

Sõnavõttudele järgnes Keskkonnakomisjoni liikmete küsimusring, mille põhjalikuimaks aruteluteemaks tõusis komisjoniliikme Üllar Saaremäe küsimuse järel üldise kevadsuvise raierahu vajalikkus. EMA jurist Sven Anton selgitas, et hetkel väljastatakse Metsaregistri kaudu raieteatisi, mis võimaldavad pesitsusaegsete raietega Looduskaitseseaduse rikkumist, ning ka Keskkonnaamet toetab EMA selles osas, et kõige otstarbekam oleks küsimust lahendada üldise seadustatud raierahuga.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma leidis, et hetkel on ministeerumi esmaseks prioriteediks parandada teavitustööd metsaomanike hulgas, ennetamaks edukamalt looduskaitseseaduse rikkumist raietööde käigus.

Erametsaliidu juhatuse liige Ando Eelmaa sõnutsi ei olevat Eestis kevadsuviste raietega mingeid suuremaid probleeme, kuna metsaomanikud peavad tavast juba praegu kinni. Lisaks sellele oleks üldise kevadsuvise raierahu seadustamisel Eelmaa sõnul määratu sotsiaalmajanduslik mõju meie puidu- ja metsasektorile.

Erametsaliidu sõnavõtu peale osutas Ornitoloogiaühingu spetsialist Veljo Volke ilmsele vastuolule Eelmaa jutus, kuna ühtaegu väidetakse, et kevadsuvisel ajal juba ei raiuta ning metsaomanikud hoiavad head tava, teisalt aga hirmutatakse kohutava sotsiaalmajandusliku mõjuga, mis üldisele pesitsusaegse raierahu kehtestamisele järgneks.

Ligemale kahe tunni pikkuse koosistumise järel läks Keskkonnakomisjon laiali. Eesti Metsa Abiks tänab kõiki petitsioonile toetust avaldama tulnud organisatsioone ning jätkab teema tutvustamist Riigikogu liikmete hulgas, avaldades lootust, et Keskkonnakomisjon laseb petitsiooni täiskujul Riigikokku hääletusele.

Loe lisaks: