16.04.2019: KKM JA PUIDUTÖÖSTUS EIRAVAD RAIERAHU KÜSIMUSES LOODUSKAITSESEADUST – TÄHTIS POLE HUKKUVATE LINDUDE HULK,VAID NENDE TAPMISE TAHTLIKKUS

Eile (15.04) kogunesid Keskkonnaministeeriumisse arutelule ministrilt kohase määrusega üldist kevadsuvist raierahu palunud organisatsioonid, keda esindasid kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA), juhtivaid linnueksperte koondav Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), Eesti Roheline Liikumine (ERL) ja loomade eestkoste organisatsioon Loomus. Raierahu vastu argumenteerisid Eesti Erametsaliit (EELM), Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL), Eesti Talupidajate Keskliit (ETK) ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPK). Puidutööstusele ja teistele pidevast metsaraiest huvitatud osapooltele vastu tulles jättis Keskkonnaministeerium üldise raierahu ka sel aastal välja kuulutamata.

EMA hinnangul on alarmeeriv, et vastalised osapooled ei soovi teadvustada metsarahupöördumise keskset seisukohta ehk seaduslikku vastuolu lindude- ja loomade pesitsusajal toimuva raietegevuse ning looduskaitseseaduse vahel. Looduskaitseseadus §55 keelab otsesõnu looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise, samuti metsaelanike tahtliku häirimise, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

Ornitoloogide möödunud kevadise avalduse kohaselt on kevadsuvisel ajal tehtavad metsaraied käsitletavad lindude tahtliku surmamise ning looduskaitseseaduse rikkumisena, mille eest on ette nähtud ka rahatrahv (https://www.eoy.ee/ET/1121-pesitsusaegne-raie-on-lindude-tahtlik-surmamine/). Ometi jätab Keskkonnainspektsioon pesitsusaegsete raiete kohta teavitavate inimeste kõnedele enamasti reageerimata, kuna tegemist on Keskkonnaameti poolt lubatava tegevusega.

Kuni Keskkonnaministeerium tõstatatud vastuolusid ei lahenda, jätkatakse metsarahukampaaniat nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil, otsides mõjusaid vahendeid, kuidas seadused maksma panna. Ministeeriumi hinnangul võiks olukorda parandada juhend, mis õpetaks metsaomanikke kevadsuvisel ajal looduses korrektselt käituma, aga metsakaitseliikumine peab sellist optimismi naiivseks ja eksitavaks, sest sarnaseid juhendeid on mitmesuguste asutuste ja keskkonnakaitseühenduste poolt koostatud juba aastaid, ent probleem pole ikka veel kadunud.

Lindude tahtlikku häirimist eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal keelab ka Euroopa Liidu loodusliku linnustiku kaitse direktiiv, kui selline häirimine on EU direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline. Kuna Eesti metsalinnukuse arvukus on langustrendis, siis on linnustiku täiendavate kaitsemeetmete vajadus igati õigustatud ning Keskkonnaministeeriumi poolne loogiline samm oleks kuulata selles küsimuses linnuteadlasi, aga mitte puidutööstuse ettevõtjaid.

Praeguseks hetkeks on üldist raierahu nõudva pöördumisega liitunud kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks, Eesti Loomakaitse Selts (ELS), loomade eestkoste organisatsioon Loomus, juhtivaid linnukaitseeksperte koondav Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), Eesti Metsloomaühing (Estonian Wildlife Center), Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL), kliimaliikumine Climate Save Estonia (CSE), Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR), Lohusalu Poolsaare Looduskaitseselts, Leedu metsakaitseühendus Gyvas Miškas ja USA teaduspõhiste poliitlahenduste mõttekoda Partnership for Policy Integrity (PFPI).

Loe lisaks: