16.01.2020: KOSE ALEVIKU METSAD TULEB NII KOHALIKE ELANIKE KUI PEALINLASTE VEE PUHTUSE HOIDMISEKS KAITSE ALLA VÕTTA

Kohalikud elanikud juhivad tähelepanu Kose aleviku metsade märkimisväärsele allikarikkusele ja maastiku eripärasest geoloogiast kõnelevatele karstialadele, mis vajavad vee- ja maastikukaitseala loomist, hoidmaks Pirita jõkke suubuvate allikate keskkonda ning sedakaudu ka tallinlasteni jõudva vee puhtust.

Hetkel ohustatakse metsaraietega looduskauni Rahksoone veesüsteemi, samuti kaardistamata ja Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kandmata allikaid, vääriselupaikasid, kultuuriväärtusi  ja ka võimalikke hiiepaikasid, millele allikatega seotud pärimus viitab. Edasiste majanduslike tegevuste või tegemata jätmiste planeerimiseks on vaja registreerida väärtuslikud leiud ning teostada vajalikud täienduuringud.

Sinilille allika seisund praegu, pärast 2013. aastal teostatud RMK lageraiet

Möödunud aasta lõpul alustas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Kose alevikus ja sellega piirnevates metsades ulatuslike lageraiete elluviimist, põhjustades sellega keskkonna ja kohaliku kogukonna elukvaliteedi halvenemist, mis viis omakorda kogukonna laialdase vastuseisuni.

Praeguseks hetkeks on osaliselt ellu viidud lageraied peatatud ning kohalik kogukond loodab RMK heale tahtele, et enne ühiste kokkulepeteni jõudmist edasisi lageraieid ei tehtaks ja saaks perspektiivselt alad põhjalikumalt inventeeritud, kaardistatud ja alal leiduvad väärtused registrisse kantud. Viimastel aastatel tehtud ja 2020. aastaks kavandatud RMK lageraiete teostamisel muutuks 70 ha kvartalist 10 aasta jooksul lagedaks üle poole metsamaast, kusjuures varasemate lankide uuendamine on riigimetsa majandajate poolt olnud ebapiisav. Sellises mastaabis raietööde teostamisel ei suudaks aleviku rohevööndi metsad enam täita neile Metsaseaduses ja Kose valla üldplaneeringus määratud eesmärke.

Kogukond soovib, et Kose alevike ja seda ümbritsevate metsade majandamine viidaks uuesti vastavusse metsade pikaajalise tegeliku kasutusega ning kehtiva valla üldplaneeringuga seatud põhieesmärkidega, mis tagavad metsale pandud kõikide väärtuste toimimise, nii tuule-mürakaitse kui puhke-rekreatsiooni funktsiooni, samuti veekaitse vajadusega arvestamist. Üldplaneeringuga on keelatud suured lageraied, missuguseid RMK juba on teostanud ja soovib edasi teostada. 

Köstrioja (30 m allika suudmest) seisund praegu, pärast 2013. aastal teostatud RMK lageraiet

Vallaelanike ettepanekuks on alevikus ja sellega piirnevates metsades aasta pikkuse raiemoratooriumi kehtestamine, millise ajaperioodi jooksul saaksid erialaspetsialistid vastavad uuringud läbi viia ning määrata ära kaitse alla võetavad alad ning alevikumetsade üldise majandamisrežiimi.

Hetkel pole metsas asuvad loodusväärtused, samuti kultuuri-, pärandkultuuri ja militaarpärandi objektid ning rahva tervisele ja heaolule vajalikud rekreatiivmaastikud kaitstud. Selle ilmekaks tõetuseks on kuus aastat tagasi RMK poolt lagedaks raiutud metsaeraldis, mille käigus rüüstati eraldisel asuv eeskujulik tõusuallikas, mis varustab veega ka Köstrioja ja Rahksoont ning suubub lõpuks Pirita jõkke. Muu hulgas on allikate süsteem, mis on ühendatud Köstrioja ja Rahksoonega, ära märgitud ka vanimal kättesaadaval kaardil aastast 1894. Allikast välja voolava Köstrioja suuet kasutas RMK metsa väljaveoteena, ummistades sellega nii allika kui ojasuudme, mitmes kohas ka oja enda. Kuus aastat tagasi toimunud raie järel on allikas ikka veel toona korda saadetud raietegevusest umbes. Kohalikud on korduvalt teavitanud omavalitsust ja RMK esindajaid rüüstatud allikast ning pakkunud ka abi allika loodusliku seisundi taastamiseks, kuid seni on kohalike abist keeldutud.
Kogukonna eesmärgiks on Kose eripärase geograafilise maastiku nõuetekohane ja veekaitse eesmärke täitev kaitse ning aleviku metsade ühtlane keskkonnasõbralik majandamine.

Loe lisaks: