14.09.2018: EMA ON METSANDUSE ARENGUKAVA PROTSESSIS PETTUNUD

 

Eilsel metsanduse arengukava (MAK) 2030 probleeme kaardistavate alamtöörühmade ühiskohtumisel tuli kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) esindajatele üllatusena, et osaleda lubati vaid ühel EMA esindajal. Kodanikuühenduse hinnangul ei ole tegemist avatud ega objektiivse protsessiga, kuna keskkonnaministeeriumi otsuseid suunab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) ja Eesti Erametsaliidu (EEML) eestkõnelejate kindel käsi.

EMA hinnangul on taunimisväärne, et viimasel töörühmade ühiskohtumisel kulutati poolteist tundi kogu töörühma ajast, et selgitada, miks peab ühistöörühmade kohtumisest osa võtma neli kodanikuühenduse esindajat, säilitamaks alamtöörühmades valitsenud proportsionaalsust. Ehkki Metsa- ja Puidutööstuse Liit seisis avalikult EMA-le neljaliikmelise esinduse andmise vastu, sai ühendus tänu argumenteeritud selgitustele ja ülejäänud töörühma nõusolekule lõpuks siiski õiguse ühistöörühmas nelja liikmega osaleda. Ka Eesti Erametsaliit saab nelja töörühma tööst osa võtta nelja erineva liikme abil, kes kõik ka ühistöörühmas kohal viibida saavad.

Paraku leidis ministeerium seekordsel ühistöörühmade kohtumisel, et kokkulepe oli kestnud vaid eelmise, aga mitte järgnevate koosolekute kohta. Sel korral lubati töörühmadest osa võtta vaid ühel EMA liikmel.

„Põhimõte oli kokku saada töörühma liikmete vahel,“ kommenteeris keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve. „Oleme koostanud töörühma põhimõttel, et sinna kuuluksid võimalikult paljude huvirühmade esindajad ning nende vahel oleks ka tasakaal. Eelmisel kohtumisel tõi EMA välja vajaduse osaleda suurel töörühma kohtumisel nelja liikmega, kuna füüsiliselt ei ole võimalik töörühma laudkondlikes aruteludes osaleda kui on kohal vaid üks inimene. Kuna valdkondlikes töörühmades olime lubanud varasemalt osaleda ka asendusliikmetel, siis otsisime selles osas mõistmist ka teistelt töörühma liikmetelt ja lõpuks otsustasime, et 14.06.2018 toimunud kohtumisel võivad osaleda ekspertidena ka need EMA asendusliikmed, kes on alamtöörühmades osalenud. Seda põhjusel, et arutelud toimusid ka valdkondlikes rühmades. Mitmed töörühma liikmed avaldasid tookord ka sellele vastuseisu (EEML, EMPL; EMTAÜ) ning soovisid samasugust privileegi ka endale.“

Tähelepanuväärselt on mitmed ökoloogia töörühma esindajad avaldanud soovi, et Erametsaliidu esindaja antud töörühmas ei osaleks, kuna nende hinnangul on EEML-i esindaja pidevalt töörühma tööd saboteerinud. Antud soovi ministeerium aga ei rahuldanud, isegi seejärel, kui osutus, et EEML esindaja tõesti paistab silma oma asjatundmatuse ja tõrksuse poolest ning kulutab tundide kaupa töörühma aega.

Kodanikuühenduse hinnangul on kahetsusväärne, et protsess, mille kulgu keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp kirjeldas eile Maalehele sõnadega, et „keskkonnakaitsjad ja puidutöösturid mahuvad juba ühte ruumi ära“, on tegelikkuses osutunud kodanikuühenduse nurka ajamiseks juriidiliste nõksude abil, hoidmaks ära kodanikuühendusele võrdväärse esindatuse andmist. See aga ei tähenda, et EMA-l poleks arengukavasse esitada olulist sisendit, mille allikateks on kümned huvigrupid üle kogu Eesti, alates maa- ja linnainimestest, kultuuriväärtuste kaitsjatest ja talumetsaomanikest ning lõpetades IT-spetsialistide, ärimeeste ja tippteadlastega.

 

Loe lisaks:

Vaata lisaks: