14.02.2018: EMA PARTNERLUSPÄEVAL

 

Keskkonnaministeeriumis toimus partnerlusorganisatsioonidele ja huvilistele korraldatud arutelupäev, kus jaguneti töötubadesse ja arutleti praeguste keskkonnaprobleemide ning nende võimalike lahenduste üle.

Viis töötuba tegelesid jäätmete, maapõue, metsanduse, kalanduse ja vete teemadega, EMA osales liikumise esindajatest koosnevate rühmadega metsanduse, maapõue ja vete töötubades.

 

Metsanduse töötuba keskendus eelkõige järgneva aastakümne metsanduse arengukava küsimustele. EMA võttis endale vabatahtliku kohustuse sündmust protokollida, et esitatud ettepanekud ning ministeeriumi poolne tagasiside ka ametlikult jäädvustada. Töötoas osalesid erinevate keskkonnaorganisatsioonide esindajad (Eestimaa Looduse Fond, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Ornitoloogiaühing), loodusturismi ettevõtjad (Marika Mann, Aivar Ruukel), metsaomanikud nii Erametsaliidust kui ka suuri metsandusettevõtjaid koondava organisatsiooniga oponeerivaid kohalikke väikemetsaomanikke ühendavaid liite (Halinga Metsaomanike Selts), jahimehi (Eesti Jahimeeste Selts) jpt.

Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke leidis, et metsanduse arengukava koostamise lähteülesanne peab olema ka vajalike eeluuringute tegemine, et saada teada, mida soovivad arengukavalt rahvas ja metsaomanikud. Lisaks sellele on vaja saada puidutööstuselt tagasisidet seoses metsatehnikasse tehtud üleinvesteeringute ning selle probleemi lahendamise küsimustega. Loodusturismiga tegeleva ettevõtte Estonian Nature Toursi rajaja ja tegevjuht Marika Mann lisas, et oluline on kaasata ka turismi ja loodusturismi valdkond, sest intensiivse metsanduspoliitikaga kaasneva maastikulise ja ökoloogilise vaesustumise tõttu on ohus ka Eesti maine. Seega tuleb turismisektori vajadused uude arengukavasse sisse kirjutada.

Jaan Riis Eesti Riiklikust Looduskaitse Seltsist rääkis mulla olulisusest ning mullakaitse seaduse loomise vajadusest ning mulla teema toomist arengukavasse, sest metsade intensiivne majandamine mõjutab otseselt ka mullastiku kvaliteeti. Eesti Metsa Abiks koordinaator Linda-Mari Väli tuletas meelde, et kaasamist ootavad ka mesinikud ning looduslike pühapaikade spetsialistid. Viimased on juba pikemat aega üritanud valitsevaid ametkondi alarmeerida vajadusest leida eelarvest 6 miljonit eurot, et inventeerida ligi viis tuhat hetkel otsese kaitseta ning potentsiaalses hävimisohus pühapaika.

Erinevad osapooled leidsid, et jahinduse arengukava, mis hetkel puudub, võiks metsanduse arengukavaga liita ja EMA koordinaator Martin Luiga käis välja idee kaasata Riigikontrolli spetsialiste, tõhustamaks Eesti keskkonnajärelvalve struktuure.

 

Maapõue töötoas arutleti eelkõige Rail Baltica teemadel ning esitati küsimus, kas maavarade kaevandamist tuleks intensiivistada või lõpetada selline tegevus hoopis. Vete töötoas vesteldi põhjavee olulisusest ning tõstatai põlevkivitööstuse, metsakuivenduse, kaevandamiste ja muu majandustegevusega kaasnevad ohud sellele inimese elutegevuseks vajalikule baasressursile. Hiljem, suure saali arutelul tõstatati nii Rae raba turbakaevandamise, RMK-Est-Fori koostööleppe kui ka väidetava kaevude sulgemise kohustuse teemad.

Partnerluspäeva tulemusel leppisid kodanikuühenduse esindajad juba järgmiseks nädalaks, 20 veebruariks Keskkonnaministeeriumi ametnikega kokku järgmise kohtumise, et arutleda juba täpsemalt sel teemal, mida meie organisatsioon arengukavalt eeldaks. Lisaks sellele hakatakse kavandama kohtumisi ka Keskkonnainspektsiooni, Erametsaliidu ja Eesti Jahimeeste Seltsi esindajatega, et jõuda lähemale metsanduse arengukava kui ühise ning meie loodusressursse säästlikult kasutava kokkuleppe loomisele.

 

Loe lisaks: