13.03.2018: MAK 2030 AVAÜRITUS

 

Metsanduse arengukava 2030 avaüritus Kultuurikatlas möödus elavas arutelus. Ühelt poolt sai selgeks, et ühiskondliku kokkuleppeni on veel pikk maa minna, teisalt tärkas ka lootus, et võibolla saab tekkinud vastuolude lahendamine töögruppide sees võimalikuks. Selge on, et järeleandmisi oodatakse praegu just metsanduspoliitikat juhtivate jõudude poolt, sest raiemahtude alandamise vajadus on arvukate huvirühmade poolt korduvalt välja öeldud ning saanud kokkuleppe saavutamise möödapääsmatuks eelduseks.

 

Keskkonnaminister Siim Kiisleri avasõnade järel pidas ettekande Euroopa Metsainstituudi asedirektor Lauri Hetemäki

Keskkonnaminister Siim Kiisleri avasõnade järel pidas ettekande Euroopa Metsainstituudi asedirektor Lauri Hetemäki, kusjuures möödunud aasta lõpus tegi valitsus otsuse EMI konventsiooniga liitumiseks. Kõnealune instituut on läbipaistvusregistris registreeritud mõttekoda, mille liikmete hulka kuuluvad mitmete skandinaaviamaade riigimetsa majandajad, erinevad metsandusega tegelevad ülikoolid ning Stora Enso, kes on Skandinaaviamaade suurim paberi- ja puidumassitootja.

Mõttekoja asedirektor kõneles eelkõige Eesti metsade kui puidu ja puidutoodete varumisallika rolli muutuvas maailmamajanduses. Samal ajal olevat võimalik edendada ka teisi metsa funktsioone, näiteks ökoloogilisi ja sotsiaalseid, ehkki see olevat keerukas ning tasakaalu saavutamise detailidesse Hetemäki ei laskunud. Küsimustevoorus selgus ka huvitav detail Soome metsamajanduse kohta: nimelt olevat ülemerenaabrite hulgas viimastel aastatel tekkinud suurem avalik huvi püsimetsanduse vastu, mille tulemusena on kõnealune metsamajanduspraktika seal nüüd ka ametlikult lubatud.

Hetemäki järel rääkis Keskkonnaministeeriumi eluslooduse asekantsler Marku Lamp sellest, kuidas metsanduse arengukava koostamise protsess välja näeb ning mil viisil selles osaleda saab. Tutvustati ka töögruppi kuulujate nimesid ning metsamajandajate ringkonnas avaldati teatavat nördimust, et kodanikuühenduse esindajatel on lubatud osa võtta kõigi huvirühmade tööst. Lamp selgitas kodanike kaitseks, et ühendus suutis kaasa rääkimise võimalust adekvaatselt põhjendada ning viitas sellele, et Erametsaliidu esindajad kuuluvad samuti kõigisse töörühmadesse. Ära märkimist väärib seegi, et liidu liikmete osalemine sai otsustatud juba enne ühenduse poolset palvet olla samuti kõigi töörühmade töösse kaasatud. Seega saab kodanikuühenduse kaasamine omada eelkõige tasakaalustavat efekti, võimaldamaks uue arengukava säästvatele alustele üles ehitamist.

Üritus võeti kokku vestlusringiga, milles osalesid säästva metsanduse nelja sammast ehk kultuurilist, ökoloogilist, sotsiaalset ja majanduslikku huvi esindavad spetsialistid, kes kuuluvad ka arengukava koostamise töörühmadesse. Vestlusringi juhtis teleajakirjanik Urmas Vaino.

“Et püsimetsandusest saaks päästerõngas ühiskondliku metsanduskokkuleppe saavutamisel!“ Lootusrikkalt Eesti Metsa Abiks, MAK avaüritusel 13.03.2018 Kultuurikatlas

Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse vanemteadur Mihkel Kangur (ökoloogiarühm) kõneles lühidalt meie metsade viimase kümne tuhande aasta ajaloost, milles on viimase paarisaja aasta jooksul saanud tooni andvaks just inimene. Oluline on rõhutada, et algselt mõjus inimene metsaelustikule isegi soodsalt ning alles praegu, intensiivse tööstuse ja ülivõimsa metsatehnika ajastul on sümbiootiline suhe asendanud kurnava ning ökoloogilist ja maastikulist mitmekesisust kahjustava lageraiemajandusega.

Erametsaliidu juhatuse liige Kadri-Aija Viik (sotsiaalrühm) selgitas, et tema jaoks on mets nii töö-, kodu- kui puhkekoht. Arhitekt Sille Pihlak (kultuurirühm) kirjeldas eelkõige puitu kui materjali ning selle hetkel veel täies mahus rakendamata potentsiaali moodsas maailmas. Eesti Metsa ja Puidutööstuse Liidu juhatuse liige Tõnu Ehrpais (majandusrühm) avaldas arvamust, et mets kuulub selle eraomanikele ning kellelgi teisel ei peaks metsamajandaja plaanide osas kaasarääkimisvõimalust olema.

Ürituse lõpus andis EMA Keskkonnaministeeriumi kantslerile Andres Talijärvele üle Kalle Elleri 1999. aastal välja antud püsimetsandusõpiku „Minu mets ehk kuidas jääda rikkaks“, mille lootusrikkaks pühenduseks sai kirjutatud, „et püsimetsandusest saaks päästerõngas ühiskondliku metsanduskokkuleppe saavutamisel!“ EMA meeskond hakkab omal ajal Eestimaa Looduse Fondi eestvõttel välja antud teost esimesel võimalusel ka interaktiivsel kujul levitama, sest tegemist on isegi võhikule kergesti mõistetava teatmikuga, mis annab oma lihtsusele vaatamata hea pildi püsimetsanduse ning jätkusuutliku raiemajanduse alustest. Kodanikuühenduse lootuseks on, et püsimetsandusest kui jätkusuutlikust ning tasakaalustatud raiepraktikast saab Eesti peamine majandamisviis vähemalt järgmiseks kümneks, aga miks mitte ka sajaks aastaks.

Metsanduse arengukava töörühma liikmete esimene kohtumine toimub 22. märtsil. Soovitame kõigil huvilistel tutvuda ka Keskkonnaministeeriumi kodulehel asuva MAK 2030 arengukava koostamise protsessi kajastava infolehega siin.

 

Loe lisaks: