10.09.2017: RMK PLANEERIMISE PÄEV

 

Riigimetsa majandajate planeerimise päeval osalesid EMA vaatlejad nii Viimsis, Põlvamaal kui Võrus.

Kõige rahvarohkem oli kahtlemata Põlvamaal, Taevaskojas toimunud kaasamisüritus, kus käisid kodanikuühenduse liikme Paula Lepparu sõnul 17 inimest, kellest 3 olid korraldajad. Arutelu põhifookus keskendus Himmaste tee ja Neitsikoopa tee vahelisele alale planeeritavale 5 ha suurusele lageraiele ehk ligi seitsme jalgpalliväljaku suuruse metsa-lahmaka paljaks tegemisele.

RMK metsnik nõjatub vastu puud. EMA vaatleja Mati Sepa hinnangul näitas Võru linna ümbruses toimunud metsatööde kaasamiskoosolek seda, et kui tõesti tahta, siis on võimalik metsatöid läbi viia nii, et metsa looduslikke ning ühiskondlikke funktsioone ei kahjustata

„Puhkekeskuse kohalik rahvas on mures, see lageraie jääb otse nende puhkemaja kõrvale ehk teiste sõnadega maha soovitakse võtta mets, mille tõttu kliendid sinna tulevad ning võimaldavad kohalikel oma ettevõtlusasutust pidada,“ selgitab Lepparu probleemi tuuma. Kuigi puhkekeskusest käib aastas läbi 3000-4000 inimest, planeeritakse järgmise 30 aasta jooksul puhtaks võtta u 35 ha suurune ala otse Taevaskoja kaitseala kõrvalt, puhkekeskuse külje alt külaserval, ohustades ühtaegu nii sealset loodust kui kohalike ettevõtlusvõimalusi.

„Kahjuks jääb mulje, et kaasamine on vaid formaalne, sest tegelikult pole inimestel lageraielankide mahtude osas mingit kaasarääkimisvõimalust,“ rääkis Lepparu. „Infopäeva läbiviija härra Sepp ütles otse, et me oleme siin teavitamaks inimesi sellest, et tuleb lageraie ning koos räägime läbi need tingimused, kuidas me seda täpselt teeme.”

Samasugust suhtumist nägid EMA vaatlejad ka käesoleva aasta jooksul Kolgal toimunud kaasamisprotsessil, kus oli võimalik lükata edasi küll tööde aega ning jagada raiumine pikemasse ajatsüklisse, aga lageraiemahtude osas mingit konsensusevõimalust ei antud.

Hoopis positiivsem pilt avanes Võru linna ümbruse metsades, kust võttis EMA vaatleja Mati Sepa sõnul osa lisaks kolmele RMK töötajale ja temale vaid kaks inimest. Sepp möönis, et vähene osalejate arv on mõistetav, sest Võru ümbruse metsasid on tema hinnangul tõepoolest eeskujulikult ning rahvaga arvestavalt aetud.

„Antud piirkonna metsade tervislik olukord oli üle keskmise ja metsa vanus keskmiselt üle 100 aaasta,“ rääkis Sepp. „Metsas oli teostatud lageraieid, aga need olid hästi uuenenud ega riivanud silma, sest nende osakaal oli tagasihoidlik ja ümberringi laiusid tugevad elujõulised männikud, millest mõned lausa 130 aastased. Lisaks teostakse ümbruskonnas kolme jätkuga turberaiet ehk mets raiutakse lagedaks 15-20 aasta jooksul.“

RMK sõnul lähemate aastate eesmärk on säilitada Võru linna ja ümbruskonna rahva jaoks üle 100 aastaseid männimetsamassiive. Selgitati, et mingeid massilisi lageraied antud piirkonnas ei plaanita.

Kublitsa lõkkekoha ääres ja Võru linna ümbruses asuvad väärikad, 130 aastased männikud, mida metsnike lubaduste kohaselt raiumine veel lähimatel aastakümnetel ei ähvarda

„Pakuti välja, et praegusel hetkel lagedaks raiutud alade juures ei tehta vähemalt 6 aastat ühtegi raiet, nii et mets saaks uueneda ja tulevikuraied ei tekitaks vaenu RMK ja rahva vahele.“ Sepa sõnul tõdesid metsnikud, et ehkki tegemist on majandusmetsaga, ei peaks lähema 20 aasta jooksul riigimetsa majandajate ja rahva vahel usutavasti veel probleeme tekkima. Kaugema tuleviku osas olid metsnikud ebamäärasemad, kuna tulevikus tuleb arvatavasti männikuid langetada. Hetkel pakuti siiski välja, et raied hoitakse võimalikult madalana ja kasutakse turberaiet lageraie asemel.

Sepp leidis, et kui olukord teiste Eesti linnade, näiteks tema kodulinna Jõgeva ümbruses samasugune oleks, siis linnaümbruse metsade majandamisega meil probleemi ei olekski.

 

Kaasamiskoosoleku tulemus:
1) EMA aktiiv võtab menetlemisele Taevaskoja äärde planeeritavad lageraied, kuna need tööd lähevad vastuollu nii kohalike elanike majandushuvide kui piirkonna kaitsealuse looduse säilimisvõimalustega. Hoiame teid sündmuste arenguga kursis.
2) Avaldame tunnustust Võru linna ümbrust majandavale RMK metskonnale, kes on teinud töid seni rahvaga arvestavalt ning loodusele ja ühiskonnale talutaval moel.
3) Kogume informatsiooni Viimsis plaanitava kohaliku kinnisvaraarenduse kohta, mis piirkonnas taas ühe metsa hävitaks. Selle ära hoidmiseks on vaja aegsasti reageerida.