1.03.2018: ARENGUKAVA TÖÖRÜHMA ARUTELU

 

Eesti Metsa Abiks esindajad kohtusid taas Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lampi ja metsaosakonna juhataja Riina Martverkiga, et arutada metsanduse arengukava töörühma moodustamisega esile kerkinud probleeme.

Peale möödunud nädalal toimunud kohtumist tegi ministeerium ettepaneku, et EMA kuulub metsanduse arengukava töörühma sotsiaalsesse alamtöörühma. Kuna Eesti Metsa Abiks esindajatele oli eraldi alamtöörühmade moodustamine uudiseks, siis arutati KKM-i ettepanekut kohtumise järgselt ka kodanikuühenduse ridades ning jõuti otsusele, et EMA ei saa rahulduda vaid sotsiaalsesse alamtöörühma kuulumisega, vaid peab osalema ühenduse kaasatud spetsialistidega kõigi alamtöörühmade töös, sest meilt arengukavale esitatav lähteülesanne puudutab kõiki metsanduse valdkondi.

EMA on juba enam kui aasta tegelenud Eestis puhkenud ühiskondliku kriisi lahendamisega, mida siin-seal ka „metsasõjaks“ nimetatakse, ning oleme suunanud oma lootused järgmise kümnendi metsanduse arengukavale, kuna just see dokument annab võimaluse juhtida Eesti metsandus taas säästvale rajale ning sõlmida ühiskondlik kokkuleppe, mida kõikvõimalikud metsandusest puudutatud huvirühmad alates turismiettevõtjatest ja lõpetades looduslike pühapaikade kaitsjatega üha ägedamalt nõuavad. Paraku pole EMA-l võimalik neid lootusi täita, kui kõnealust kriisi käsitletakse vaid ühe metsandusliku tahu väljendusena.

Viimase poole aasta jooksul on kodanikuühenduse aktivistid tegelenud arengukava lähteülesande ette valmistamisega ning inimeste ootuste kaardistamisega ja on saanud selgeks, et EMA poolt arengukavale seatav lähteülesanne puudutab eelkõige raiemahtude alandamise vajadust, mis peaks säästva metsanduse analüütikute arvutuste järgi jääma järgneval kümnendil 3-6 miljoni tihumeetri piiridesse. Tegemist on seega eelkõige majandusliku, aga ka sotsiaalse ülesandega, kuna Eesti vajab puidutööstuse läbimõeldud kahandamisplaani ning inimestele ümberõppevõimaluste ning uute karjääriperspektiivide pakkumist näiteks turismi- ja teenindussektoris. Ülepea pole demokraatlik kaasamisprotsess võimalik, kui huvirühmad ei saa kaasa rääkida protsessi mängureeglite kujundamises.

Ka Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp nõustus, et uue arengukavaga tuleb saavutada ühiskondlik kokkulepe ning hetkel on võimalikud kõik arengustsenaariumid, kaasa arvatud raiemahtude alandamine ja Eesti metsandusliku kursi otsustav suunamine säästvale rajale. Lambi hinnangul peaks iga metsamees olema teadlik sellest, et praeguse intensiivsusega on meil võimalik metsade majandamist jätkata veel umbes 30 aastat, kuna selle järel saabub puidutööstuse järsk kokku tõmbumine. Teine võimalus on kahandada raiemahtusid juba praegu ning ehitada üles stabiilne, jätkusuutlik metsaettevõtlus ja puidutööstus, mille juhtimise saab pärandada oma lastele ja nemad omakorda enda lastele. Just viimast võimalust toetab ka EMA, leides, et selline lähenemine vastab kõige paremini ka meie vabariigi põhiseadusele ja kultuuri hoidmise võimalustele.

Arutelu oli EMA hinnangul tulemuslik ning saime KKM-ilt esialgse kinnituse, et saame oma esindajatega osa võtta kõigi alamtöörühmade tööst. Järgmine kohtumine ministeeriumi ja kodanikuühenduse esindajate vahel toimub 8. märtsil ning selle kohtumise põhiteemaks saab küsimus, mil moel taaskehtestada Eestis traditsioonilist ning nii ökoloogilist, sotsiaalset kui kultuurilist elu toetavat metsandustava – nimelt kevadsuvise raierahu pidamist.

 

Loe lisaks: